"Jutupaunik" (III)

"Jutupaunik" (III)
Eesti Raamat. Tallinn 1965.
Koostanud Heino Väli.
Illustreerinud Edgar Valter.

Tunnistan ausalt, et olen seda mul olemasolevatest "Jutupaunikutest" kõige põgusamalt lugenud. Küllap ostsin selle endale rohkem inertsist, sest eelmised olid mulle väga meeldinud, aga olin selle raamatu vanuserühmast välja kasvanud, ülikooligi läinud.

Juba ümbrispaberil rõhutati, et "koostamisprintsiibilt erineb kõnealune kogumik mõneti oma kahest eelkäijast. Puuduvad luuleleheküljed, on piirdutud ainult jutuloominguga. Seda kaalutlusel, et meie laste- ja noorsooperioodika suudab noori luulesõpru tõhusamini rahuldada, kui suudaks seda "Jutupaunik".  Ka on kogumik muutunud mõnevõrra "ealt vanemaks"..." Sellesse on toodud lood nn passita täismeestest, vanemale koolieale mõeldud juttudena. "Passita täismehe" mõiste pärineb Helju Rammo samanimelisest jutust, ka allolev tsitaat neljateistaastase Peetri elust on sealt:

"Tegin programmi. Mulle meeldib sõna "programm". Programm on teiste sõnadega tegevuskava.
Minu programm:
Ei tohi!
1. Kahtesid saada.
2. Suitsetada (tänaval).
Peab olema!
1. Kvalifikatsioon.
2. Pass.
3. Aus.
Hakkan nüüd programmi järgi elama. Igaüks võib-olla ei hakkaks programmi järgi elama, aga mina hakkan küll."

Ühtekokku on kogumikus 23 autori tekste. Oma tuntud headuses esines Jaan Rannap, kelle Agu Sihvka pihib, kuidas sai loodusteaduses puuduliku. Loodusest kirjutas ka Harri Jõgisalu "Randviireses", Prževalski rännuteedest aga Oskar Kruus. Et pioneeriorganisatsioon tähistas sel aastal oma Eestis tegutsemise 25. aastapäeva, oli palju nn pioneerijutte, aga enamasti ei kuulunud need kogumiku paremate hulka.

Kuid Edgar Valteri illustratsioonid olid taas vahvalt meeldejäävad.

Vaata ka:
"Jutupaunik 1.", 1958.
"Jutupaunik II", 1962.
"Jutupaunik 1969"