“Jahikoera memuaarid”

Edgar Valter
“Jahikoera memuaarid”
Perioodika, Tallinn 1974.

Edgar Valter, kelle 90. sünniaastapäeva nüüd tähistatakse, oli mu lapsepõlve lemmikkunstnik. Tema piltidega kasvasin. Praegugi vaatan tema illustratsioone sageli – selles blogis olen seni juttu teinud küll ainult seitsmest tema illustreeritud raamatust, aga neid on üle 250.

See on tohutu töö ja on lausa ime, kui südamlik suutis kunstnik oma piltides olla. Ei mingit jälge kiirustamisest, iga tegelaskuju on hästi läbi mõeldud, ka need, kes ja mis on pärit kunstniku enda või kirjanike fantaasiavallast.

Väga meeldivad mulle ka Edgar Valteri maalid – nende värvikuses väljendub alati mingi oluline meeleolu, jäädes mitte igavaks ja üksluiseks, vaid ilmutades mitmekesiseid tundevarjundeid, mis vaataja südames vastu kajavad.

Siia aga panen lihtsalt mõne pildi mustakaanelisest raamatust, kus sõnu vähe, aga peategelane nii sõbralik lontu, et teda vaadates kõigil tuju paraneb. Vist oli Ramses ilmunud varem mõnes ajalehes, igatahes kui ta raamatusse jõudis, oli kõigil tunne, et tegu on vana tuttavaga ja raamat oli piltlugu sellest, „kuidas koer sattus inimesele“.

Üks raamatu ilmumisaja kuulsamaid teadlasi Eestis, akadeemik ja professor Harald Haberman kirjutas eessõnas:

„Et autor nimelt zooloogi õnnistas saatekirja koostamise volitusega, on omaette koeratemp. Kindlasti tagamõttega. Zooloogide põline tava nõuab igale elusolesele teadusliku nimetuse andmist. Enamasti lähevad need nimed ajalukku. Sinna pürib Valtergi oma Ramsesiga. /- - -/ See peni kannab oma looja särtsu ja jõudu ning jagab neid meilegi. Ta pälvib täiesti teaduslikku nimetust. Saagu selleks  

CANIS FAMILIARIS INTERMEDIUS EMOTIONALIS 
VALTERI.“

* Edgar Valter (21. sept 1929 - 4. märts 2006). „Jahikoera memuaaride“ looja lühitutvustuses öeldi tema kohta muu hulgas nii: „... põline tallinlane, elukutselt kunstnik-naljamees, koera- ja inimpsühholoogia hea tundja, populaarne laste- ja noorsooraamatute illustreerija, pilalehe „Pikker“ järjekindel kaasautor, abielus, lapsi ei ole – koer oli, hobi – maalimine...“

Foto on samast raamatust, 1974.

"Huumorit ja satiiri"

Herluf Bidstrup
"Huumorit ja satiiri"
Eesti NSV Kunst. 1959.
Koostanud, kaane ja tiitli kujundanud ning sissejuhatuse kirjutanud Jaan Jensen.

Sissejuhatusest: "Bidstrup on tänapäeva tuntumaid karikaturiste. Tema karikatuurid ja joonistused ilmuvad paljudes maades nii idas kui läänes.  

Herluf Bidstrup õppis Kopenhaageni Kunstide Akadeemias maali, kuid tuntuks sai ja tunnustuse võitis ta oma suurepäraste ja leidlike joonistustega.

Kes on vähem tuttavad Bidstrupi loominguga, peavad teda ainult humoristiks. Kuid nii nagu tema pildiseeriates on palju südamlikku huumorit, niisama teravad on tema poliitilised karikatuurid /---/ Lihtsad inimesed armastavad Bidstruppi, sellevastu vihkavad teda kapitalistid, tõusikud, sõjaõhutajad."

Nõnda see tõepoolest oli. Bidstrupi karikatuurid olid mu lapsepõlveaastatel väga levinud ja naerutasid inimesi, ilmusid ajalehtedes ja -kirjades, ka mitme raamatuna. Oli hea, et sellel 1959. aasta omal olid kõvad pappkaaned - nii ei kulunud raamat suurest vaatamisest ära. Teisel sama pealkirja, kuid erineva sisuga raamatul 1963. aastast nii hästi ei läinud, naljapildiga ümbrispaber on kuskile kadunud, seepärast on siin vaid fragment tiitellehest.

Polnud vist ühtki teemat, mida Bidstrup poleks joonistanud ja tema tüübid olid toredad, eriti kõikvõimalikud neiukesed ja nende siresäärtele järele vaatavad vanemad härrad, igasugused pereinimesed noorpaaridest vanavanemateni, poeedid ja modellid-mannekeenid, lapsed ja vanad, kõige rahumeelsemad kodanikud ja sõjardid jne.

Aga pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Jõulu- ja nääriajaga sobivad need kaks piltjutustust siin (paremaks vaatamiseks ärge unustage pildile klõpsata):

"Aatomisajand" (1959. a raamatust):

"Jõulukingid" (1963. a raamatust; jah, just jõulu-, mitte näärikingid):

* Herluf Bidstrup (10. september 1912 Berliin - 26. detsember 1988 Allerødi vald, Taani) oli Taani kunstnik ja karikaturist. Tema esimene karikatuur avaldati 1932. aastal. Oli omal ajal väga populaarne Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja Nõukogude Liidus. Kellel tema karikatuuriraamatuid pole, võib leida palju pilte internetist.