16/04/2022

„Pilte ja hääli Eesti loodusest“


Johannes Piiper
„Pilte ja hääli Eesti loodusest“

Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960.

Eesti endisaegsed kirjamehed oskasid oma tekste kirjutada nii, et need sobisid lugemiseks kogu perele. „Pilte ja hääli Eesti loodusest“ (mille esimene trükk ilmus 1935. a) ei olnud otseselt lasteraamat, aga sain selle 1960. a lastelehe Säde toimetuselt ergutusauhinnaks kirjandusvõistluse võitjale. Mulle meeldis see raamat oma ladusa jutustamisviisi ja fotode tõttu. Praegu tunduvad need fotod ehk mannetud, kuid need olid sündinud Johannes Piiperi retkedel, tutvustasid kohti ja linde, olles tekstile sisukaks täienduseks.

Olen mõnikord sattunud arvamustele, et Piiper kirjutas liiga lihtsalt, seetõttu olevat teda tänapäeva pideva kiirustamisega harjunud lugejatel igav ja tüütu lugeda. Aga minule meeldib tema lugudes justkui sammhaaval edasirühkimine – see tunne, nagu oleksin ise teel ja näeksin kõike ühtaegu nii kirjamehe kui ka iseenese silme läbi.

Aeglus ei sega, vaid viib mõtted rahulikult looduse juurde. Võimaldab keskenduda. Seda nii Tallinna ja Tartu lähistel kui ka Vilsandil, Muhu- ja Saaremaal, üldse igal pool, kus Piiper on oma ülestähendusi teinud. Ja kui mitmekesiselt ilus on tema sõnavara meie looduse ilminguist kirjutades!

Panen siia tema kirjutatud autoripöördumise, mis iseloomustab väga hästi piltide ja häälte raamatut ning Johannes Piiperi suhtumist ilukirjanduslikumasse loomingusse:


„Pilte ja hääli Eesti loodusest“ on pühendatud sügavaimas tänutundes autori auväärt õpetaja, endise Tartu ülikooli rektori Henrik Koppeli mälestuseks. Raamatule on saatesõna kirjutanud professor Eerik Kumari, kes rõhutab nende lugude suurt looduskaitse-alast väärtust.

Mõned päevad tagasi oli Johannes Piiperi 140. sünniaastapäev. 50 aastat tagasi kohtusin algaja ajakirjanikuna temaga ta Tartu kodus. Piiper oli siis just 90aastaseks saamas. Võttis mind vastu väga rõõmsameelsena. Kirjutasin loo tollasesse ajalehte Noorte Hääl. Olen toonast kohtumist meenutanud ka oma blogis Kruusatee pealkirjaga „Tõuked, müksud ja Eestimaa suvi“

Muu hulgas kirjutasin siis: „Eesti teeneline teadlane, professor, doktor, üks Eesti loodusteaduse rajajaid. Tol ajal kõrgele eale vaatamata väga erksa ja liikuva mõistusega. Tema õpilased on olnud näiteks Harald Haberman, Eerik Kumari, Jaan Eilart... Pikk rida teisi. Õpetamise kohta ütles ta, et õpilased „on minult rohkesti tõukeid ja müksusid saanud selles suunas tegutsemiseks. Ja aiva asja ette…““

* Johannes Piiper (12. apr 1882 – 5. okt 1973) oli eesti zooloog ja looduskirjanik, alates 1924. aastast Tartu ülikooli professor.
Portreefoto (1952) autor teadmata, allikas Tartu Ülikooli fotokogu

No comments:

Post a Comment