"Džuraa"

Georgi Tuškan
"Džuraa"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1952.
Tõlkinud Hilda Dresen.
Illustreerinud Oskar Raunam.

Ärge laske end häirida kaanel lehvivast punalipust. See oli ajastu(te) märk. Raamatu tegevus toimub Pamiiris (Nõukogude Turkestani alal) 1928. a. Kirjutatud on see aga 1940. a, mil samuti punalipuline surve tugev oli. Eesti keelde tõlgitud ja illustreeritud Stalini ajal.

Aga "Džuraa" on põnev tempokas noorsooraamat, milles on kõik hea ja köitva seikluskirjanduse komponendid: mäed ja orud, püssid ja noad, vaprad ratsanikud ja silmipimestavalt kaunid neiud, piirivalvurid ja piiririkkujad, traditsiooniliselt elada tahtvad mägilased ning rubiinide- ja kullahimust pimestunud silmadega uustulnukad, baid ja basmatšid, vaimud ja vägilaslegendid, sõprus ja vihkamine, armastus ja reetmine, truud koerad, eriti Džuraa ustav jahikoer Tekee,  ja salakavalad vaenlased...

Ega siis asjatult ei tehtud selle seiklusromaani põhjal koguni kolm korda samanimelisi filme: 1940. ja 1964. a ning kuueosaline telefilm 1985. a.

Džuraa on noor kirgiis, võitlejahingega jahimees piirilähedasest Min-Arhaari kišlakist, kuhu 1918. a, mil Turkestanis kehtestati nõukogude võim, teated sellest ei jõudnud. Teed kišlakki tundsid vaid vähesed inimesed ja vana aksakall polnudki huvitatud, et neid rohkem oleks. Aga möödus aastakümme, inimesed hakkasid tulema üle mägede ja koos nendega ka kõiksugused sekeldused ja seiklused.

On ka kaunis armastuslugu: Džuraa ja Zeineb, kes ei nõustu olema rikka rajajuhi Tagai orjatar.

"Tagai ulatas parandžaa Zeinebile.
"Pane see ümber. Muhameedlannal ei sobi näidata meestele oma nägu. Me oleme juba Sarõkolis, kus austatakse koraani."
"Ei pane," vastas Zeineb ja viskas parandžaa tolmusele maanteele.
"Paned!" karjus Tagai.
"Ei pane! Olen kirgiisitar. Mu ema pole seda kandnud, ega vanaema, ega vana-vanaema. Ma ei pane seda ümber!"
/- - -/
Tagai polnud rahul. Ta oli harjunud naiste alistuvusega. Talle meeldis Zeineb ning ühtlasi teda ärritas see julge ja uhke tüdruk, kes söandas temale vastu rääkida."

"Pillikeelte helin täitis Džuraa kõrvad mägituule vingumisega, übajõgede kohinaga ja võitluse mürinaga. Tahtmatult pääses ta suust oie. Noort kütti polnud lasknud nõrkeda lootuseks muutunud unistused vabast, õnnelikust sõjameheelust ja kättemaksust, ning need unistused olid tal aidanud vangipõlve taluda.

Armastus kodumägede, kodukišlaki ja oma rahva vastu, tunne, mis varem oli olnud ebateadlik, lõi nüüd iga vangisolekupäevaga üha enam lõkkele. See pani ta silmad heledalt särama ja tõi puna palgesse. See puna oli vastuhelgiks sellele sisemisele tulekahjule, mille lõõmas ta poisikese- ja noorukieksimused ära põlesid."

* Georgi Tuškan (19. veebr 1905 - 11. märts 1965) oli nõukogude kirjanik, seiklus- ja ulmeteoste autor.
Huvitav on see, et tema Poltaavast pärit isa oli poseerinud kunstnik Ilja Repinile kuulsa maali "Zaporoožlased kirjutavad kirja Türgi sultanile" jaoks ja on sellel talletatud kirja kirjutajana. Emaliini pidi oli Georgi Tuškan aga kirjanik Nikolai Gogoli kauge sugulane.

Pärast Harkovi teraviljakasvatusinstituudi lõpetamist töötas Tuškan kõrgmäestikualadel. Reisis palju Kesk-Aasias. Ka "Džuraa" sündis tänu neile reisidele: "Pamiiris viibimisel kohtasin ma kaht mägilast - Džuraad ja Kutšakki. Nendest jutustab see raamat."

* Oskar Raunam (aastani 1936 Zahn, 24. mai 1914 Paide - 24. jaanuar 1992 Tallinn) oli Eesti maalikunstnik. Oskar Raunam kujundas 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel Balti paviljoni, mida auhinnati grand prix'ga. Sõjajärgsetel aastatel nihkus vabalooming tahaplaanile ning Raunam teostas end kunstipedagoogina ERKI-s ja TPedI-s.

Георгий Тушкан "Джура" (1940).