"Kassi maja"

Samuil Maršak
"Kassi maja ja teisi lastelugusid"
Sarjast Noorte Näitelava. 2, ENSV Haridusministeeriumi ja Riikliku Noorsooteatri toimetused.
RK "Ilukirjandus ja Kunst". Tallinn 1948.
Valinud, eestindanud, autori eluloo ning lavastuslike märkustega varustanud Elar Kuus.
Illustratsioonid. Alfred Saldre.
Kaanejoonis: Jaan Jensen.

Lisaks lasteluuletustele kirjutas Samuil (Samuel) Maršak lastenäidendeid nii värssides kui ka proosas. Neist populaarseimad olid "Tare-tareke" ja "Kaksteist kuud". "Kassi maja ja teisi lastelugusid" sisaldab värssnäidendeid "Kassi maja" ja "Muinasjutt sokust" ning teiste autorite poolt dramatiseeritud tükke "Juks Hooletu raamatud" ja "Õpilasele mälestuseks".

"Kassi maja" jäi kergesti meelde, eriti oma kõige kurvema kohaga, ja sellele oli lihtne kaasa elada:
"Tili-pam, tili-taja -
tules lõõmab Kassi maja!
Tuli Kassi välja sundis,
Kass nüüd karjub, silmad pungis!"
(Edasi saab vaadata siinselt illustratsioonilt.)

Värssnäidendid jagasid varjamatult õpetuseivasid. Koolilavadel mängiti neid palju, seegi raamatuke on üsna kulunud.

Tsiteerin Elar Kuusi järelsõna "Lavastuslikke märkusi":

""Kassi maja". Seda Stalini preemia laureaadi S. Maršaki kuulsat näidendit võiks lavastada luksuslikult ja tohutute lavastuskulutustega, aga seda võib mängida ka lihtsas tinglikus lavastuses. Teosel on suur võlu isegi alamate klasside õpilaste puhttekstilises ettekandes."

Just seda viimast me koolis tegimegi. Väga naljakad praegusele lugejale on lavastuslike märkuste tüübiseletused:

"Kass-Liisu pole üksnes kass, vaid ka ennasttäis "proua", kes on uhke oma rikkusele... /- - -/ Kõuts-Nurr, isakass, on perenaise vana ustav kojamees... /- - -/ Kana on kodanlikus seltskonnas allasurutud naise kuju, kes on pimedas vaimustuses oma mehest, olles selle vastu alandlik ja orjalik... /- - -/ Sikk on lihtsameelne kodanlik ätt, keda seltskond peab küll kõvaks meheks tema habeme ja sarvede tõttu, kes aga tegelikult on oma naise tuhvli all... /- - -/ Kogu see loomade seltskond kujutab tüüpe väikekodanlusest, kes on jõudnud "haljale oksale"... /- - -/ Koprad aga on vaprad ennastsalgavad lihtsad töölised."

Teiste näidendite kohta:

""Juks Hooletu raamatud". See S. Maršaki lugu käsitleb õpilase korralikkuse küsimust raamatute suhtes eeldusega, et kui kord juba õpilane puhaste ja tervetena hoiab oma raamatuid, siis ka tema suhtumine kogu ühiskonna varasse on korrektne."

Vist umbes neljandas klassis mängisime seda raamatutelugu Nõmme Kultuurimajas kooli nääripeol. 

"Õpilasele mälestuseks". See S. Maršaki lugu sisaldab kakskümmend "koolireeglit", milliseid võib koolielus loosungitena kasutada, kusjuures neid loosungeid võib kas plakatitena üles riputada või jälle dramatiseeringuna ette kanda."

"Muinasjutt sokust" aga käsitles hea ja kurja võitlust, mida sümboliseerisid kaks muinasjutuvestjat, kellest lõpuks ilmub välja hea:
"Asjata on teie nutt -
hästi lõpeb muinasjutt!" 

Самуил Маршак "Кошкин дом" (первый вариант 1922), "Сказка про козла" и другие.

"Muinasjutt rumalast hiirekesest"

Samuil Maršak 
"Muinasjutt rumalast hiirekesest"
ERK, Tallinn, 1953.
Tõlkinud Ralf Parve.
Joonistanud Vladimir Lebedev.

Selle raamatukesega seostub mul  toredaid mälestusi. Esimesel koolipäeval esimeses klassis lugesin seda mul ammu peas olevat muinasjutukest kooli suures saalis aktusel. Vaatasin ainiti otsa esimeses pingireas istuvale emale, et hirm ei hakkaks, ning ei teinud ühtki viga. Tollased seitsmenda klassi õpilased, kellele mu esinemine meeldis, hakkasid mind pärast seda raamatukese peategelase järgi kutsuma - hüüdnimi jäi mulle paariks aastaks külge, aga ma ei mäleta, et keegi oleks seda pahatahtlikult tarvitanud.

* Samuil Maršak (Marshak; 3. november (22. oktoober) 1887 - 4. juuni 1964) oli vene ja nõukogude kirjanik, tõlkija ja lasteluuletaja. Maksim Gorki on teda nimetanud vene nõukogude lastekirjanduse alusepanijaks, sest lisaks rohketele luuletustele, millest väga paljud on ka eesti keelde tõlgitud, tegeles ta lastekirjanduse kirjastamisega ning tema mõjukusest sõltus noil aastatel lastekirjanduses väga palju (alates avaldamisest kuni lugejate vastuvõtuni).

* Vladimir Lebedev (14. (26.) mai 1891 - 21. november 1967) oli nõukogude kunstnik, kes sai väga populaarseks just Samuil Maršaki värsslugude illustreerijana ("Tulekahju", "Tsirkus", Jäätis", siinne "Muinasjutt rumalast hiirekesest", "Kaksteist kuud", "Pagas" jpt). Tema mõju nõukogude lastekirjanduse illustraatoritele oli väga suur.

Самуил Маршак "Сказка о глупом мышонке" (1923).