Showing posts with label Felix Kotta. Show all posts
Showing posts with label Felix Kotta. Show all posts

20/11/2017

„Tublid loomad“


Felix Kotta
„Tublid loomad“

Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1952.
Illustreerinud Ilmar Linnat.

Felix Kotta oskas lastele kirjutada ja tema loomavärsid jäid kauaks meelde, kohati meenuvad veel praegugi, ligi 70 aastat hiljem. Ei saanud ju jääda ükskõikseks, kui:

„Maja loomad kõik on mures:
kuri koer üht kiisut pures.
Kassipojal valus käpp,
paisteski üks väike näpp.

„Kui ei tooda kohe arsti,
väikseke võib surra varsti,“
kajab otsus ühine:
„Haigus pole tühine.“

Kuulus arst on Tsuk Tsuktsuk.
„Kes toob arsti?“
„Mina, kukk.“


See värsslugu oli laste seas väga populaarne ja paljudel peas, ka raadiost loeti seda sageli, nagu teisigi Felix Kotta loomavärsse. Loomad olid neis ju nagu inimeselapsedki,  kes aitasid hädasolijaid, pidasid lugu sõprusest, elasid ja mängisid lustakalt ja said ühiselt üle igast viperusest.





Kaks aastat hiljem ilmus samalt kirjastuselt „Tublid loomad“ samade illustratsioonidega ka venekeelsena Valentin Ruškise tõlgituna.

Nüüdseks on „Tublid loomad“ uuesti  ilmunud palju kordi ja peaks olema hea tuttav ka praegustele lastele. Kuid luuletaja tegi vist veel oma eluajal seda ümber, sest need versioonid, mida viimastel aastatel olen raadiost kuulnud, erinevad sõnastuse poolest minu lapsepõlve aegsest.

Aga veel rohkem kui „Tublid loomad“ meeldis mulle Felix Kotta „Vaat mis juhtus“ (Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951. Illustreerinud Ott Kangilaski) ja seda väga mitmel põhjusel. Mulle meeldisid kassipojad ja ma tundsin kunstnikuonu, kelle juures olin paar korda poseerimas käinud.

Aga seda „Vaat mis juhtus“ väljaannet mul enam ei ole, sest andsin selle mõned aastad tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogule, kus sellest siis ei olnud ühtki eksemplari. Siia pandud kaanepildi võtsin internetist.

Muide, minu lapsepõlves müüdi raamatukauplustes Ott Kangilaski  „Vaat mis juhtus“-pilte eraldi raamitutena lastetubade jaoks. Mul oli neid mingil ajal kodus toaseinal kaks tükki, üks kassiperega, teine lustaka kutsuga kassipoega taga ajamas.

* Felix Kotta (25 /12/ juuni 1910 – 11. okt 1963) oli luuletaja ja lastekirjanik. sündis Tartus, aga 1913. a rändas perekond Siberisse Tomski oblastisse. Hariduse omandas Siberis ja Leningradis, töötas Tomskis ja Novosibirskis, 1944. a asus elama Tartusse. Luuletama hakkas 1926. a, alguses põhiliselt küla- ja kolhoosielust.  Lastele kirjutas  värsiraamatud „Räägib Mati“ (1949), „Vaat, mis juhtus“ (1951), „Kaheksas sügis“ (1952) jt. Tegeles ka tõlkimisega, näiteks eestindas ta Puškini „Muinasjutud“ (1949).
Foto: EKBL,1975.

* Ilmar Linnati pilte selles blogis.

09/05/2014

"Kelleks saada?"


Vladimir Majakovski
"Kelleks saada?"

Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1952.
Tõlkinud Felix Kotta.
Illustreerinud Siima Škop.

Kuulun põlvkonda, kes vähemalt kahte Majakovski lasteluuletust peast teadis ja kellele tema sõnadega sisendati nii koolitundides kui lastepidude lavalt ja raadiosaadetest:
"Üht nüüd tõde meeles pea
raiu kõrva taha:
meie maal kõik tööd on head,
vali, millist tahad."


Need kaks luuletust olid muidugi "Mis on hea ja mis on halb?" (vene k 1925) ja "Kelleks saada?" (1928) ja eeltoodud värss pärineb viimatinimetatust.

Majakovski luuletusi oli tema hoogsa stiili tõttu väga lihtne meelde jätta, need ei olnud lastele rasked mõista. Felix Kotta tõlge andis poeedi luulelendu hästi edasi.

Siima Škop oli eestikeelsele "Kelleks saada?" väljaandele ka väga lastepärased pildid joonistanud. Eks just nii see laste elu tollal välja nägigi, et mängiti mitmesuguseid teadaolevaid töid. Need illustratsioonid annavad nii ilmeka ettekujutuse tollasest elust, et neid tahaks blogisse lausa kõiki panna, aga ärgem mingem ahneks - sestap on siin vaid mõned näited.




Tuleb tõdeda, et elukutsevalikule pöörati mu lapsepõlveaastate laste- ja noortekirjanduses suurt tähelepanu, igatahes on sel teemal meeles palju raamatuid. Mõnest olen siin juba juttu teinud, Lev Kassili ja Jevgeni Permjaki omadest võib-olla kirjutan tulevikus. Majakovski  "Kelleks saada?" tutvustas õhukeses värsivihikus umbes kümmet elukutset: tisler, insener, müürsepp, arst, tööline, montöör, konduktor, lendur, meremees... võib-olla veel keegi.



* Vladimir Majakovski (7. /19./ juuli 1893 - 14 aprill 1930) oli vene nõukogude luuletaja, kelle nimi ei tohiks tundmatu olla ka praegustele noortele nii tema hoogsa loomingu kui ka kurva lõpuga elukäigu tõttu.

Владимир Маяковский "Кем быть?" (1928).