„Kirjandusõhtu“

Mats Traat
„Kaalukoda“
Luuletusi 1960-1964.
Eesti Raamat. Tallinn 1966.
Ümbrise kujundanud Jaan Klõšeiko.

Eesti kirjanduse ühelt visamalt töömehelt leidsin kauni luuletuse, mis sobib nii sirelite puhkemist ootava maikuuga kui ka tänase emadepäevaga. Luulekogu, milles see kirjas, olen selle ilmumisest saati mitut puhku lehitsenud – need luuletused sobivad mulle seda enam, mida vanemaks ma saan.

KIRJANDUSÕHTU 
Mats Traat

Pisike tüdruk

loeb väikeses küla-algkoolis

Liivi.

Rohelistes rättides emad

kuulavad ärevalt pealt,

nuusates aeg-ajalt nina.

Ja nende karedad käed, mida lakkunud vasikad,

on ilusasti rüpes.

Nende tütred õppisid püüdlikult luuletusi,

ja lähevad ikkagi salmiga segi,

need tillukesed kohmetud lapsed

väikese koolimaja klassitoas.

„Tulin linnast. Lumesadu.

Tööd ei leidnud kusagilt...“

Palju aastaid on möödas

ja väljas, kraamitud kooliaias,

puhkevad sireleil pungad.

Kuni tüdrukupirts meenutab järge,

vajub päike lillaka metsa taha.

Kuskil kriuksub uks ja köhatab mees.

Seisan piida najal tundega,

et õuest tuleb aeglasel ja raskel kõnnakul,

nagu võib tulla vaid läbi sajandi,

Juhan Liiv ise.

Istub pingile klassitoas

pisikeses külakoolimajas,

plaksutades lapsele,

kel valge lehv juustes,

kes, leidmatagi järge,

veereb roosa suislepaõunana

üle põranda ema sülle.

* Mats Traat (sünd 23. nov 1936) on eesti kirjanik, luuletõlkija ja stsenarist. Fotol on ta aasta pärast oma kolmanda luulekogu „Kaalukoda“ ilmumist, 1967.

Luuleread  „Kaalukoja“ kaanelt:

"Nigulapäev"

Jiří Wolker
"Haljas aas".
Sarjast "XX sajandi luule".
Eesti Raamat. Tallinn 1974.
Tšehhi keelest tõlkinud Mats Traat.
Kujundanud Mai Einer.

Detsembrikuu luuletuseks valisin ühe verinoore mehe nigulapäevaks kirjutatud luuletuse, ainult et kirjutamise aeg pole mitte tänane nigulapäev, vaid paljude aastate, peagi lausa sajandi tagune. Noor luuletaja suri mõni aeg hiljem 23aastasena tiisikusse. Luuletused jäid - õnneks oli ta jõudnud neid päris palju kirjutada, igatahes piisavalt kuulsuseks oma kodumaal ja maailmas.

NIGULAPÄEV
Jiří Wolker

Täna on püha, nigulapäev,

asun kiirrongis koduteele.

Lõikan pilguga endale tüki maad

kui pühaderooga, kus on ohtrasti suhkrut, kaneeli;

meelest läheb ajaleht ja tramm kupees,

kus inimesed sõidavad vastu oma südamele

või sellest eemale.

Kallis õhtu

moondab me rongi kingitustesukaks.

Püha Nicolaus, hüva mees,

tule siiagi vaatama lapsi.

Nad tahavad teedega vöötada maad,

mõttega taevast.

Lohuta neid, õhuta nende usku,

pane punaseid õunu ja kuldseid pähkleid

meie Praha-Bohumíni rongi

ja kogu maailma rongidesse.

/Kogust "Külaline on teel", 1921/

* Jiří Wolker (29. märts 1900 - 3. jaan 1924) oli tšehhi luuletaja. Eestikeelsele väikesele luulekogule järelsõna kirjutanud Lembit Remmelgas (1921-1992) ütles tema kohta, et ta "kujutab endast tšehhi luule kõrgeimat laineharja, olles oma surma järel hälliks uutele kõrgetele lainetele."
Pilt: Tšehhoslovakkia postmark 1954. a.

* Nigulapäev - 6. detsember.

Jiří Wolker "Na svatého Mikuláše" - ("Host do domu", 1921.)