"Väike, aga tubli"

Rudolf Sirge
"Väike, aga tubli"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954.
Illustreerinud Romulus Tiitus.

Ei tea, kui paljudele, kes kasutavad kõnepruugis väljendust "väike, aga tubli", tuleb seejuures meelde õhuke raamat jutukesega koerast, milles kirjeldatakse, kuidas:

"Kasvas väike koeranähvits,
vapralt haukus, kilkas, klähvis.
Tuuseldas ja hullas ringi,
aina kilkas: "Mängi, mängi!""?

See oli minu lapsepõlves väga laialt levinud koeralugu, kirjutatud 1949. aastal, kuid 1954. aasta väljaande jaoks veidi ümber tehtud.

"Väike, aga tubli" algab sellega, kuidas Henn koera saab ja talle nime mõtleb. Toomas-poiss või Poiss, või Toomas - heal lapsel ikka mitu nime.

Rudolf Sirge kirjeldab, kuidas koer kasvab ja koeratarkusi omandab, kuidas hea ja halva vahet tegema õpib. Suhted Kiisu-Liisuga, kanaperega, orikaga, vana ruunaga jt avardavad vaatevälja veelgi. Siis püütakse temast karjakoera kasvatada. Kuid seda temast ei saa, sest liiga ahvatlevad on metsa ja karjamaa võlud, linnu- ja loomalõhnad. Kaotatud asju üles leidma õpib ta küll, samuti rebaseid jahtima ja õue valvama. Ja kaugelt koju tagasi tulla oskab see visa hingega koer ka.

"Aga üks oli Toomale nüüd päris selge: kui koer kodu unustab, läheb tal halvasti ja ta jääb üksi. Kodus aga on kõik sõbrad, on hea olla. Kodust paremat paika ei olegi.".

* Rudolf Sirge (30. detsember 1904 - 24. august 1970) oli eesti kirjanik. Teinud mitmesuguseid juhutöid, alustas ta 1920ndatel aastatel kirjanduslike katsetustega, seejärel sai ajakirjanikuks, muu hulgas osales koos Evald Tammlaanega Ahto Valteri purjejahi ümbermaailmareisil (1932). 1929. a oli ilmunud tema kaheosaline romaan "Rahu! Leiba! Maad!", kunstiküpsematest teostest väärib meenutamist "Häbi südames" (1938). Klassivõitluse kajastuseks peetakse tema romaani "Maa ja rahvas" (1956), mis kohemaid ka keskkoolides kohustuslikuks kirjanduseks sai. Oli ka viljakas arvustaja ja tõlkija.