AABITS
L. Alttoa ja H. Raigna
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1953.
Kindlasti kuulub lapsepõlves loetud raamatute hulka aabits. Sestap veidi juttu ja mõned pildid minu omast, mis üsna kapsastunud on.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIg-moHA02WGw5v4oCP-XR0iY-e0_r5sQ9E2s2OGeJRWgHKT5gBsa2NesmlWP9iuI5w4PfufD76cCV5QmkXw6N1bHzvcSRgerO2uUMRApnkvDoDmSAijimTHc-fEhpUwqBd_5Mky_E9UCx/s1600/abc04.jpg)
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6Z3jtdxPulZuRtHFMl7Y6UWcTvsAvOjag5nSGHTD9WumMM_sGbVBjtP7hYRxCAM3mZGHibfJz4nJsDnm1k9my5Y4t-2WPohlsZ0Dj9PN2NsDWx0ChD3r1Zrnsb9VLg_gHezRipJhPlWyv/s1600/abc02.jpg)
Aabitsa alguspildil tulevad lapsed kooli - tüdrukutel tumesinised kleidid ja valged põlled. Esimeses klassis oli ka minul tumesinine vormikleit, aga põll oli eestlastel must. Koos valge krae ja kätistega oli värvikombinatsiooniks sini-must-valge. Aga ju vist tabati haridussüsteemis või veel kuskil kõrgemal ära, et selline värvide kooskõla nõukogude koolis pole paslik. Teises klassis olid meil kohustuslikud pruunid vormikleidid, valget n-ö üleliidulist põlle meile siiski peale suruma ei hakatud.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2l41N8rH4gNreJoPJvZIM8_xuMfGORxh-PlR5nszkJ0qL_18kQ6xPNFlqq6SwtPaNWdAnxsJWPDuQUmOt0nnRMq6ZNm6r5LnIui5s8pzRFnuHNNPq1T5afJwOvY1zMJvGeFP5gKgbeiQL/s1600/abc03.jpg)
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWOjILtgT2AQYcIqiPXL4w1URdE5wL3kWkSo8UtzRrlGugCE4GMjXREgRk3zzr7j2n5j2McNs02_DRSR89bCF08rrmav3nXCRMWKkxJRCDoN5ljrwUFgwSNgis1U8HpF0pmy7UNVz330rU/s1600/abc05.jpg)
Veel hoidsid Stalini teemat ülal tollases massimeedias levinud foto, millel vuntsidega mees Lenini mausoleumi tribüünil hoidis süles väikest suure valge lehviga tüdrukut; lisaks luuletused "Stalin meie südameisse jääb" ja "Armsale Stalinile", Leninit ei unustatud samuti: "Suur Lenin - ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea..."
Õnneks oli meil mõistlik õpetaja, range vanem daam, kes nõukogude ideoloogiasse arvatavasti kuigi soojalt ei suhtunud ja meid nende kohustuslike Stalini-Lenini-luuletustega ei koormanud. Rohkem huvitas teda meie kirjutama õpetamine. "Karu-taat maiustamas" oli aga meil kõigil peas. Ja "Naerist" meeldis meile ka lugeda ning selle maast sikutamise mängu mängida.
Aabitsa illustraatorit ma ei tea - küllap olid pildid tehtud üsna täpsete üleliiduliste ideoloogiliste suuniste järgi, ometi aimus nende eklektilisuse juures kohati ka midagi Eestile omast.
No comments:
Post a Comment