"Anne Franki päevik"

"Anne Franki päevik"
12. VI 1942 - 1. VIII 1944
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1958.
Saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas.

Seda pole palju. Natuke üle kahe aasta. 12. juunil 1942 alustas Anne oma päevikut:

"Ma loodan, et võin Sulle kõike usaldada, nagu ma seda senini veel kellelegi ei võinud, ja loodan, et Sa oled mulle suureks toeks."

See oli Anne sünnipäeval. Päeviku sai ta kingituseks ja et ta end kolmeteistkümneaastasena väga üksikuna tundis, laskis ta päevikul olla endale sõbratariks, kellele pani nimeks Kitty.

Kõik, mida Anne oma päevikule usaldas, on nüüd saanud kogu maailma ühisvaraks. Lugesin seda esmakordselt just Anne vanusena ja mäletan kahetist tunnet: kurbust, et Anne surema pidi, ja rõõmu, et mina elan ja elus veel palju kogen.

Päeviku esimesed leheküljed on üsna rõõmsad: igapäevaelu, kool, kodu, perelugu, tunnistuse saamine, midagi, mida võib nimetada armastuseks... Alates 8. juuli sissekandest aga muutub kõik. Tuleb tagamaja-aeg. Seejärel aga hukkumine.

Kuid tagamaja-aega - päeviku aega - mahub ühe tüdruku arengutee, sisemaailma täiustumine, kaunimaks ja targemaks muutumine... Kes Anne Franki päevikut lugenud on, teavad seda. Kes ei ole, lugege!

* Annelies Marie "Anne" Frank (12. juuni 1929 - märtsi algus 1945) oli juudi päritolu tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis päevikut, mis on hiljem tõlgitud ligi 70 keelde. See on üks enimloetud raamat maailmas. 

Das Tagebuch der Anne Frank.