"Rohelised maskid"

Holger Pukk
"Rohelised maskid"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960.
Illustreerinud Väino Tõnisson.

Kui Holger Puki "Salga au" ja "Lugu ühest meeskonnast" mulle lapsepõlves hästi huvitavad olid ning tema kirjutatud laste käitumisõpik "Kuidas toimid sina?" ka õpetlik, siis "Rohelised maskid" mulle enam nii väga ei meeldinud, kuigi oli põnev. Selle ilmumise ajal olin lapsepõlvest välja kasvamas...

Aga oma laiema mõjujõu poolest oli see 1960. aastal ilmunud noorsoojutustus viljaka lastekirjaniku loomingust vist kõige olulisem, sest Eesti koolides tekkisid selle mõjul roheliste maskide ringid, kuhu kuulusid loodusest ja selle kaitsest hoolivad õpilased. Olen kuulnud, et neid ringe moodustati mõnevõrra ka teistes toonastes liiduvabariikides, mille keelde raamatut tõlgitud oli.

Oma 8-klassilisest koolist ma küll sellise nimega ringi ei mäleta, aga usinad loodusehoidjad olime me niikuinii. Ka oli meie koolimaja juures tollal suur õppe-katseaed, kus käisime oma töötunde tegemas üsna meelsasti, sest meil oli väga tore aiandushuviline õpetajaskond. Lisaks peenardele sai seal tegelda ka kasvuhoonega ja viljapuude ning -põõsastega.

Rohelised maskid häbimärgistasid looduserüüstajaid tähtedega L ja R. Algul ei taibanud märgistuse saanud, mida see tähendab.

""Lollide rühm," püüdis keegi teravmeelne olla.
"Laiskade riik," aitas teine kaasa.
Arutati, käratseti, aga selgemaks asi ei läinud. Ka järgmistel vahetundidel mitte."

Aga kui asi selgus, siis:

"Sellepeale vaatamata, et Peeter rohelisi maske silmaotsaski ei sallinud, pidi ta ometi tunnistama, et nad olid selle asjanduse väga kavalasti välja mõtelnud. Tegid asja alguses põnevaks ja salapäraseks. Seetõttu said märgitud hinged kiiresti kogu koolis tuttavaks. Nüüd aga ütlesid, mida märk tähendab ja niimoodi on iga looduserüüstaja kogu kooliperele teada."

Pärast keerulisi poisteseiklusi, kaklusi ja valestimõistmisi saab Peetristki roheline mask. Nende vaatluspunktis kohtub ta paljude vanade tuttavatega, saab ka esmakordselt ise rohelise maskina tegutseda ja saabuv kevad toob uusi töid:

""Oo! Palju, palju. Kevadel vaja pingid üle värvida. hekid pügada. Lilli istutada. linnupuure teha ja üles panna..."
Peeter peab tunnistama, et tüdrukul on õigus. ega siis ainult see park kaitset vaja. Ja hoolitsemist samuti."

Tundub, et kõigile, kes "Rohelisi maske" lugenud on, on selle sündmustik üldjoontes ka meelde jäänud. Ja minust järgmine põlvkond ütleb selle raamatu kohta, et see on vinge raamat, palju seiklusi ja luuramist.