HANG NAGU HÄRG MAGAS AKNA TAGA
Juhan Smuul
Hang nagu härg magas akna taga.
Talv oli täie võimu sees.
Ilm oli külm ja ilm oli vaga.
Siis tuli meile võõras mees.
Sõna temal suust tuli välja kisku,
olnd nagu õiget oidu tal.
Ise oli kasvult siuke pisku,
habemes ja hülgehall.
Äi temalt küsis: kust ta pärit?
Ämm temalt küsis: mis ta teeb?
Kas a'ab kaladega äri
või on mõni muidumees?
Vastas aga mees, et kuulge, nähke,
olen mina Hiiu laiult ja
pole mina mõni kohvilähker
ega ole vandiraiuja.
Ämm küsis, mis tema meile toonud.
Laiu mees ütles: tee ja külm.
Et pole jumal kiiret loonud,
asjaga on aega küll.
Siis minu eit talle süüa pakkus.
Hülgehall ütles: "Ootaks veel.
Mul kukkus naine mereprakku
Väikses väinas taliteel."
Ämm pani hüüdma: "Oh sina looja!
Anna mulle vits selle hullu jaoks1
Ise tema istub kambris soojas,
aga naine ulbib praos."
Ämm võttis köie, mina võtsin lati,
ohjad käes - nii jooksis äi.
Habe ees ja hallis vatis -
võõras kõige järel käis.
(1960)
/Kogust "Valus valgus", Eesti Raamat.
Tallinn 1972./
No comments:
Post a Comment