"Naljakad armastuslood"

Milan Kundera
"Naljakad armastuslood"
Kolm melanhoolset anekdooti.
"Loomingu" Raamatukogu 39 (411).
Kirjastus Perioodika. Tallinn 1965.
Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas.

Pean tunnistama, et Milan Kunderast ma tema esimese eesti keeles ilmunud õhukese jutukogu mõjul ei vaimustunud, mistõttu olen ka tema hilisemaid raamatuid lugenud üsna juhuslikult. Aga selle puudujäägi teen ehk veel kunagi tasa, sest tahaksin ju minagi mõista, miks nii paljud teda oma suureks ja kõige-kõigemaks lemmikkirjanikuks peavad.

Kui päris aus olla, siis tuli ju tema lugemisele pärast seda "esimest pääsukest" ka aastateks pikem vahe sisse, sest tema seotus 1968. a Praha kevade sündmustega ja lahkumine koos naisega Tšehhoslovakkiast Prantsusmaale ei soosinud Nõukogude Eestis tema tõlkimist.

"Naljakad armastuslood" sisaldas "kolme melanhoolset anekdooti", nagu autor ise neid nimetas. Nüüd tõlgitakse nende pealkirja naljakate asemel veidraks, mis vist ka Kundera üldisele loomelaadile paremini vastab.

Esimeses jutus "Olen õnnetu looja" tunnistab Kundera, et vihkab higistavaid elulookirjeldajaid, kuid jumaldab elus üleelatud lugude autoreid. Ta jaotab inimesi elu autoriteks ja elu osatäitjateks. Samas, tundub mulle, kirjeldab ta ka esimese jutu elu autoris pigem elu osatäitjat, oma armumisel neiu Janasse vopsu saanud jutustajat. Too püüdis neiu Janale kätte maksta, kuid langes ise oma kättemaksu ohvriks ja peab nüüd seda igakord meenutama nähes imeilusat tütarlast väikese lapsega.

Samasugust nukrameelsust hoovab justkui lõbusasti kirja pandud loost "Minu õdede õde". Kaunis valge kitliga tütarlaps muutub autori muusaks, kuid peagi selgub, et ta ei soovi olla selles rollis, vaid on hoopis oma mehe muusa ja kaaslooja.

Kolmas, "Ja keegi ei naera", on samuti veidi äraspidine lugu sellest, kuidas retsensiooni kirjutamine või mittekirjutamine võib mõjutada nii retsensenti kui ka retsenseeritavat, aga lisaks veel hulka inimesi, nende elu, suhtumist, armastust, lahkuminekuid ja kokkujäämisi.  Pan Záturecký kuju sellest loost muutus eesti loomenoorte omavahelistes vestlustes väga populaarseks.

* Milan Kundera (sündinud 1. aprillil 1929) on tšehhi-prantsuse kirjanik, kes kirjandusse astus 1953. a küpse luulekoguga. Lembit Remmelgas nimetas teda oma eestinduse saatesõnas sügavalt iseseisvaks, kultuurseks, otsekoheseks ning kompromissita mõtlejaks.

* Milan Kundera uuemast raamatust "Tühisuse pidu" (e.k 2016) kirjutasin oma blogis Kruusatee, lugeda saab siit.

Milan Kundera "Směšné lásky" (1963).