„Pioneerijuhi käsiraamat“

„Pioneerijuhi käsiraamat“
Pedagoogiline Kirjandus. Tallinn 1949.
Toimetanud Raoul Viies.

Sõber küsis, kui kuulis mu kirjutamiskavatsusest: „Kas teed ainult ühe postituse? See on nii hea raamat, sellest peaks mitu postitust tegema.“ Tema arvamust raamatu headusest jagavad paljud. Kindlasti on aga ka neid, kes arvavad, miks sellisest Nõukogude-aegsest, isegi stalinismiaegsest raamatust üldse kirjutada.


Aga raamat on tõesti hea, lausa suurepärane, sest nii palju igasuguste oskuste õpetamist pole ma oma eluajal, mis nüüdseks on ju pikalt kestnud, ühestki teisest raamatust ühtede kaante vahelt leidnud.

Omaaegne Eesti Panga president Vahur Kraft ja kunagine Tartu Ülikooli rektor Peeter Tulviste on seda raamatut samuti kiitnud. Kui Tulvistega oma ühistest kooliaastatest rääkisime, ütles ta, et nagu meie lapsepõlve aegne pioneeritöö üldse, nii ka see käsiraamat sisaldab palju skautidele omaseid ja vajalikke oskusi ja tõdesid. Mis oli ju suur saavutus, kui arvestada, et raamat trükiti 1948. a ja ilmus aasta hiljem.

619 leheküljest umbes kümnendik on täis stalinlikku ideoloogiat, mida on ajaloo meeldetuletamiseks üsna huvitav lugeda. Kui aga ideoloogilis-poliitiline n-ö sundmaterjal välja arvata, siis on tegemist erakordselt põhjaliku käsiraamatuga oskustest, kogemustest, nõuannetest, soovitustest jne. Hõlmatud on peaaegu kõik eluvaldkonnad ja sellisena on raamat tarvilik mitte ainult laste kasvatusprobleemidega tegelejatele, vaid laiemas mõistes igaühele.

Praegusaegsed lugejad on selle kohta arvanud, et tegu on hea ellujäämisõpikuga, seda juhuks kui elekter, internet, soojusvõrgud ja muu, mis meie igapäevaelus asendamatuna tundub, otsa saavad ja tuleb toime tulla raskemates oludes. Internetis leidsin näiteks arvamusavalduse: „...mul on üks „Pioneerijuhi käsiraamat“ aastast 1949. Vot see on see raamat, mida ma hoolikalt hoian juhuks, kui keegi me perest pärast kolmandat maailmasõda elus peaks olema.“

Raamatu annotatsioonides öeldakse: „Vajalik käsiraamat kõigile noortetööga tegelejatele või looduses liikujatele. Raamatust leiab hulganisti kasulikke nõuandeid matkamiseks, orienteerumiseks, loodusvaatluste tegemiseks, käitumisjuhiseid, meisterdamisideid ja mänge.“

Peatükid, mis omakorda veel rohketeks alajaotusteks jagunevad: Noored pioneerid, Juht, kasvataja ja sõber, Pioneerikoondus, Tugevad, osavad ning julged, Matkama!, Lumel ja liuväljal, Osavad käed, Teaduslikes ringides, Noored looduseuurijad, Raamat on pioneeride sõber, Meie isetegevusest, Pioneerilaager, Kui vihma sajab,  Kultuursest käitumisest, Loe läbi ja pea meeles.

„Pioneerijuhi käsiraamat“ oli tõlgitud kirjastuse Molodaja gvardija 1948. aasta väljaande järgi, kuid kohandatud ja täiendatud päris olulisel määral vastavalt Eesti NSV oludele. Trükiarv oli 10 000. Osta.ee-s on seda aeg-ajalt müügil olnud hinnaga alates 50 eurost.

Minu raamat on üsna äraloetud ja kulunud, sest selles leiduvaid kasulikke näpunäiteid ja teadmisi on mitut puhku  vaja olnud. Siinsed pildireprod annavad raamatus leiduvast vaid väga põgusalt aimu, nende paremaks nägemiseks klõpsa pildile.

„Книга вожатого“ (Молодая гвардия, 1948).