"Nõia tütar"

Juhan Liiv
"Nõia tütar" - "Teosed. Proosa. Luule"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1954.
Illustreerinud Eduard Einman.

"Nõia tütar" köitis mind plikapõlves loetuna sedamaid ja märksa rohkem kui Juhan Liivi teised lood. Kirjutatud 1893. a, ilmus see jutustus alles paar aastat hiljem.

Ema õpetussõnad Mihklile, kui too kosjateele läks, ei tundunud mulle nii olulistena kui kasutütar Leena hingelised kannatused. Praeguse pilguga lugedes on aga neis õpetussõnades palju ajastuolemuslikku, terve naistesse suhtumise koolitus, mis aga lõppes otsustusega: "... võta, keda tahad; võta üks ära, olgu ta kes tahes, aga võta viks tubli inimene."

"Leena kasvas kui kõrkjas. Ei uskunud kasuvanemad isegi, et väikesest tütarlapse-lallikesest nii kena neiu pidi sirguma - neiu kui orav terane, paled muudkui punetasid aina. Ja silmad olid tal kui rõngad, ütlesid nad. Aga keegi tal kosjas ei käinud, et ta vaenelaps oli.
Ei tea, kas üksi sellepärast?"

Ärategemise kartust ja seda, et Leena oma tagasihoidliku eluga "tahtis enam olla, kui nemad, need rikaste peremeeste tütred" ... "seda ei võinud nad temale, nõia tütrele, mitte andeks anda".

Minu meelest oli see imeilus ja ääretult kurb jutustus. Kurb isegi vaatamata oma kenale lõpule: "On aga sul kurjategijal silmad küll - need teevad veel minugi, vana inimese, viimaks ära."

Aga selle külaloo kõige täpsemini iseloomustatud tegelane oli Plärälärä Leenu, "oma rohke lora pärast nõnda nimetatud vanatüdruk". Tema jäi mulle väga hästi meelde ja ühes sellega kogu eluks ka teadmine, kui palju paha võivad mõtlematult öeldud sõnad ja teiste tagarääkimine teha.

Kuuldemäng ERR-i arhiivist: Juhan Liiv "Nõia tütar" (1959).

* Juhan Liiv(30. aprill 1864 – 1. detsember 1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

* Eduard Einman (Einmann; 23. jaanuar 1913 – 27. oktoober 1982 Tallinn) oli eesti graafik ja maalikunstnik.