"Eugénie Grandet"

Honoré de Balzac
“Eugénie Grandet” 
"Valitud teosed." IV köide.
Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957.
Lk 5-189.
Tõlkinud Nelli Toiger.

Nagu tuhandetele õppuritele enne ja pärast mind oli 1833. a kirjutatud "Eugénie Grandet" ka minu jaoks koolis kohustuslik kirjandus. Aga see romaan meeldis mulle. Praegu ei mäleta ma enam kuigi täpselt selle sisu - ja seda polegi vist vaja. Aga tähtis on tunne, mis jäi hinge ja mis on jäänud ka tsitaatidena mu kunagisse kooliaegsesse märkmikusse.

"Noorte neidude puhtas ja ühetoonilises elus saabub kord imeilus tunnike, kus päike neile oma kiired südamesse puistab, kus lilleke neile oma mõtted avaldab, kus südametuksed teatavad nende peaajule oma soojast sigivusvalmidusest ja sulatavad kõik mõtted üheks segaseks igatsuseks; see on päev täis süütut nukrust ja magusaid rõõmupurskeid! Kui lapsed hakkavad nägema, siis nad naeratavad; kui noor neiu aimab looduses peituvat armastust, naeratab ta samuti, nagu naeratas lapsena. Kui valgus on esimene armastus elus, kas siis armastus ei ole südame valgus?"

"... elu kaldal, kus õitsevad lapselikud illusioonid, kus kesalilli nopitakse selle õnnestava rõõmuga, millist pärast enam ei tunta."

"Kaastunne on naise üks õilsamaid omadusi, milles väljendub ta üleolek mehest; ainus üleolek, mida ta himustab, ainus, kus ta mehele andestab, kui see seda üleolekut tunnistab."

"Noortele jumalakartlikult kasvatatud tütarlastele, kes on süütud ja puhtad, on kõik lausa armastus, kui nad kord on asetanud jala armastuse nõiutud riiki. nad liiguvad seal, ümbritsetuna taevasest valgusest, mida eraldab nende hing ja mis kiirtena nende armastatule langeb, nad ehivad armsamat oma tundmuse leekidega ja omistavad talle ilusaid mõtteid, mis on tegelikult nende endi omad. Naiste eksimused on peaaegu alati tingitud nende usust headusse või nende lootusest õiglusele."

"Siiral armastusel on oma ettenägelikkus ja ta teab, et armastus tekitab armastust."

"Igas olukorras on naistel rohkem põhjust kurvastuseks kui meestel ja nad kannatavad rohkem... Tunda, armastada, kannatada, anduda - see jääb alati naiste elu sisuks."

"Meie elu suurtel silmapilkudel liitub meie süda tugevasti nende paikadega, kus õnn või õnnetus meid tabab."

Kui pikk elu on mulle õpetanud, et armastusega ei pruugi alati nii olla, nagu Balzac kirjutab, siis viimane tsitaat on ka praegu ehedalt tõene.

Minu kujutlust noorest tundlikust Eugénie Grandet'st aitas täiendada samanimeline film (Mosfilm, 1960), milles peaosalist mängis kaunis Ariadna Šengelaja (sünd 1937) ja mida praegu saab ka internetist vaadata.