Linda Järve: Meenutused lapsepõlves ja nooruses loetud raamatutest palju aastaid hiljem

04/10/2013

"Ohakas"


Augustis kirjutasin Ralf Parve lasteluuletustest ja lubasin siis, et mõnel uue kooliaasta päeval panen siia blogisse ka tervikuna legendaarse Oskar Ohaka kohta käiva luuletuse. Nüüd, seoses õpetajate päevaga sobib see luuletus siia nagu vaskviieline.

Luuletus on kirjutatud 1949. aastal ja minuvanustel oli see kunagi päris peas, vähemalt esimesi ridu aga teavad vist kõik kunagi koolipinki nühkinud eestlased.

OHAKAS
Ralf Parve

Kogumikust "Tuul puhub lippudes" (1956), osast "Lõbusad värsid"

Õppur Oskar Ohakas
oli laisk ja lohakas.

Raamatuist ta vähe hoolis -
edasi ei jõudnud koolis.

Määrdund näoga ringi käis,
vihud tindiplekke täis, -
raamatud kui kapsad tal
olid puntras kaenla all.

Küsid:
"Kus su sulepea?"
Tema vastab:
"Ma ei tea."
Küsid:
"Oled kummi näinud?"
Vastab:
"Kaduma on läinud..."

Oli tõesti lohakas
õppur Oskar Ohakas.

Kästi teda korrutada:
40x100.
Veerand tundi aega viitis
ja siis arvud lihtsalt liitis.
"Viga" kirjutas ta "vika",
"kikas" käändus temal - "kika",
üheks sõnaks kirjutas:
"Meiekoolikolmasklass"!

Arutu ja lohakas
oli Oskar Ohakas...

"Iial midagi ei tea -
tühja täis on tema pea,"
ahastati.
"Poiss on raiskus,
poiss on otse elav laiskus!
Ja kui teebki miskit just,
siis vaid üksnes pahandust..."

Ulakas ja lohakas
oli Oskar Ohakas.

Plangust lahti kiskus laudu,
ronis hoovi augu kaudu,
öeldes:
"Siit saan rutem kooli -
ringi käia ma ei hooli..."

Sulepeaga märki loopis
vahetunnil vastu tahvlit,
kuni sulg läks rikki hoopis,
meenutades kahvlit, -
tahvli aga ära rikkus,
et see mõranema tikkus.

Näete, kuivõrd ulakas
oli Oskar Ohakas.

Pingi sisse, märkasime,
lõikas noaga oma nime,
et ka uued lapsed,
kes
kunagi neis pinkides
õpivad siin klassis,
teavad
ja ta nime meeles peavad:
näe, kus istus lohakas -
mingi rumal Ohakas...

(1949)

Pilt: Asta Vender ja Olev Soans.

1 comment:

  1. Oh, vaene Oskar Ohakas, kes oli laisk ja lohakas . Minu äiapapa nimi oli Oskar ja põhimõtteliselt pidi minu poeg saama vanaisa nime, aga kuna olin lugenud seda luuletust, siis kartsin talle seda nime panna, aga oh üllatust . Minu poja pani oma lapse nimeks Oskar .. vanaisa järgi ... armas ju .. Minul on nüüd oma Oskar annaks jumal et mitte laisk ja lohakas ...

    ReplyDelete