„Juss oli väike peremees“

Ernst Enno
„Juss oli väike peremees“
Sarjast „Minu esimene raamat“.
Tänapäev, 2001.
Sarja kujundanud Piret Niinepuu-Kiik.
Kujundanud Regina Lukk.

Selle raamatu ostsin enesele siis, kui olin juba väga-väga küps täiskasvanu. Nostalgiliseks meeldetuletajaks, sest eelmised Ernst Enno lasteluule raamatud olid mul selleks ajaks ammu ära loetud või järgmistele põlvkondadele edasi antud.

Küllap oli just Ernst Enno see luuletaja, kelle värsse ma päris väiksena teadlikult mäletama hakkasin. Minu esimeste raamatute hulgas oli seitsmeleheküljeline vihikuke „Väike peremees“, mille kaanel väike Juss laiutas oma liivaaugu sees, „adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud“. Pildid, mis alatiseks meelde jäid, oli joonistanud tuntud kunstnik Richard Kivit, raamat ise ilmunud 1943. a sarjas „Kuldne Kodu“ Tartu Eesti Kirjastuselt. Värsslugu Jussist kulus mulle kiiresti pähe ja püsib seal enam-vähem seniajani.

Veel oli mu lapsepõlves hulk luuletusi, mille raamatut mul ei olnud, aga mis olid emal peas. Aasal õitsevast mahlakannist, lehepõnnist, rohutirtsust, üle vainu kodu poole marssivatest poistest, tipp, tapp tillukesest, kes tuulega juttu ajas,  notsust, kel nina songija, tii, tii, tibukesest, tillukesest kukest, tibukese unenäost, metsa marjule minejatest ja paljudest teistest. Need jäid mulle samuti meelde. Pole vist patt öelda, et kuigi eestlaste esipoeediks peetakse jätkuvalt Juhan Liivi, olid just Ernst Enno luuletused need, mis lastel esimesena peas ja nende igapäevaelu saatmas.

Kui ema pannkooke tegi, õpetas ta mulle selgeks:
„Patsu, patsu, kus on pann?
Kooki tahab meie Mann;
ootab Ats ja palub ka:
„Armas ema, rutta sa!
Võta muna, jahu, piima,
sega kokku, mine viima
tulisele pliidile,
säriseva pannile!“

Eks ole see täiuslikem koogitegemise õpetus meie eluaastate jooksul!

Sama täiuslik ja elulähedane oli ka teine luuletus, mida mäletan ema öelduna siis, kui mind pisikesena riidesse pandi; ikka:
„Aha ai, aha pai,
kust me laps need sukad sai?“
või:
„Aha ai, aha pai,
kust me laps need kingad sai?“

No kuidas sa siis jonnid või riidesse sundijale vastu hakkad, kui nii vahvasti saab selgeks tehtud, et ema kudus sukad, kingsepp kopsis kingad ja nüüd :
„… käib me laps ja laulu lööb,
võid ja leiba pääle sööb –
aha ai, aha pai, sest nii lõbus olek sai!“

1957. a ilmus Ellen Niidu koostatuna Ernst Enno luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“, mille oli illustreerinud Väino Tõnisson. Muidugi kuulus see tumedakaaneline raamat kohemaid mu lemmiklugemisvara hulka.

Ka Enno „täiskasvanumat“ luulet loen mõnuga ja sellestki on palju peas. Ikka need rändaja õhtulaulud ja kodus õitsvad valged ristikheinad...

* Ernst Enno (8. juuni /vkj 27. mai/ 1875 – 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.
Foto: EKBL, 1975.