"Aljonuška muinasjutud"

D. Mamin-Sibirjak
"Aljonuška muinasjutud"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1952.
Tõlkinud K. Puskar.
Illustreerinud F. Vorotnikov.

Nagu juba eelmises postituses "Hallkaelast" kirjutasin, meeldisid Mamin-Sibirjaki lood ja muinasjutud lastele väga. "Aljonuška muinasjutud" oli 1950ndate aastate tüüpiline kõvakaaneline ja suureformaadiline lasteraamat eelkooliealistele ja kooliealiste nooremale astmele. Mäletan, et lugesin seda palju ja mõnuga. Juba pikad pealkirjad ise olid midagi väärt, sest neis oli lapse jaoks kujutluseks ruumi:

"Muinasjutt varblasest Värb Värvupojast, kalakesest Kiisk Kiisapojast ja lõbusast korstnapühkijast Jašast", "Muinasjutt Sääsk sääsepojast-Pikkninast ja Karvasest Mesikäpast-Tömpsabast", "Muinasjutt vahvast jänesest Pikkkõrvast-kõõrsilmast-Nudisabast", "Muinasjutt Varesest-mustpeast ja kollasest kanaarilinnust".

Ja kõik need uhkete nimedega tegelased olid väga värvikad.

"Tekkis tõeline lööming. Kõik muudkui rebivad, ainult leivaraasukesi pudeneb jõkke, siis aga kukub sinna ka leivatükk ise. Siin juba haarasid sellest kinni kalad. Algas tõeline kaklus kalade ja lindude vahel. Kogu leivatükk rebiti raasukesteks ja kõik raasukesed söödi ära. Tõesti mitte midagi ei jäänud järele. Kui leivatükk oli ära söödud, tuli kõigile mõistus pähe tagasi ja kõigil oli piinlik. Olid varast-varblast taga ajanud, kuid varastatud leivatüki teel ise ära söönud."

Vahva jänese lugu oli neist  juttudest kõige populaarsem.

"Hoopleja jänes hüppas kõrgele nagu kummipall ja kukkus hirmu pärast otse hundi laiale otsmikule, veeres uperpalli üle hundi selja, tegi veel ühe ringi õhus ja andis siis jalgadele säärast tuld, et näis nagu oleks ta valmis oma nahast välja hüppama."

ERR audioarhiivis on "Muinasjutt vaprast jänesest" natuke teistsuguses tõlkes kui 1952. a raamatus, loeb näitleja Raivo Trass.

Sojuzmultfilmi multikas "Muinasjutt vahvast jänesest" (1955. a; kellele sissejuhatus laste ja muinasjuttu pajatava vanaemaga ei meeldi, võib vaatamist alustada 3.50, mil jänku seiklused lahti lähevad):


Дмитрий Мамин-Сибиряк "Алёнушкины сказки" (1894-1896).