tag:blogger.com,1999:blog-2673976020377068732024-02-20T15:20:26.326+02:00Tütarlaps linnastLinda Järve raamatublogi: meenutused lapsepõlves ja nooruses loetust palju aastaid hiljemLinda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.comBlogger387125tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-16158622247353161992022-04-16T16:31:00.001+03:002022-04-16T16:31:12.005+03:00„Pilte ja hääli Eesti loodusest“Johannes Piiper„Pilte ja hääli Eesti loodusest“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960.Eesti endisaegsed kirjamehed oskasid oma tekste kirjutada nii, et need sobisid lugemiseks kogu perele. „Pilte ja hääli Eesti loodusest“ (mille esimene trükk ilmus 1935. a) ei olnud otseselt lasteraamat, aga sain selle 1960. a lastelehe Säde toimetuselt ergutusauhinnaks kirjandusvõistluse võitjale. Mulle meeldis Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-5856145187272159242022-04-11T16:10:00.001+03:002022-04-11T16:10:28.519+03:00„Piilupart, Miki ja teised“Walt Disney„Piilupart, Miki ja teised“Kirjastus Kunst. Tallinn 1973.Vaatan, et mitmes ajakirjandusväljaandes tähistatakse praegu selle koomiksiraamatu esmakordselt eestikeelsena ilmumise 50. aastapäeva. Et kultusraamat ja puha. Meil kodus seda raamatut 1972. aasta numbriga ei ole, meie oma on ilmunud aasta hiljem, arvatavasti siis lugejate suurest huvist tingitud kordustrükina. Poeg luges põneva Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-64509612478777197262022-04-03T08:59:00.001+03:002022-04-10T14:44:11.950+03:00„Kullilaane saladus“, „Partisani märkmed“Minu lapsepõlve lugemisvara hulgas oli palju sõja- ja partisanilugusid. Selle üle ei ole põhjust imestada. Sündisin, kui sõja lõpust oli möödunud aasta. Mälestused sõjast olid alles väga värsked, samuti olid paranemata sõjahaavad nii inimkehadel kui ka majanduselus. Seda sõda nimetati NSV Liidus Suureks Isamaasõjaks. Selles võitlesid kõrvuti venelased, ukrainlased, valgevenelased ja paljud teisedLinda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-62771616193088703112022-03-25T15:15:00.007+02:002022-03-25T15:18:08.401+02:00„Eesti rahva ennemuistsed jutud“Friedrich Reinhold Kreutzwald„Eesti rahva ennemuistsed jutud“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951.Illustreerinud Günther Reindorff.Toimetanud ja järelsõna kirjutanud Immanuel Pau.Minu lapsepõlve ja ka hilisema elu üks olulisemaid raamatuid. Siinne meenutus on aga pärit ajast, mil koostasin Õpetajate Lehte (nr. 16, 17. aprill 2003, lk 13) lehekülge „Iga eestlase lapsepõlve muinasjutumaailm“. Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-49289302868881108882022-03-18T16:24:00.002+02:002022-03-19T21:05:03.800+02:00Mõkola Vingranovski „Armastuse akna all“Mõkola Vingranovski„Armastuse akna all“Ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets.Kujundanud Raoul Kolk.Kirjastus „Eesti Raamat“. Tallinn 1975.Panen siia kolm luuletust Ukraina luuletaja Mõkola Vingranovski (7. nov 1936 – 26. mai 2004) väikesest luulevihikust. Selle õhukese valimiku ilmumise ajal kirjutati, et luuletaja „on jäänud kontakti ukraina luule traditsioonipärase romantilise laadiga, ent Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-12160420998221230752022-03-06T20:04:00.002+02:002022-03-09T19:01:45.241+02:00„Ukraina muinasjutte“Kirjutan selles postituses kolmest raamatust. Esimene neist jõudis minuni, kui olin kaheksa-aastane ja hästi lugemismaias.„Ukraina muinasjutte“Tõlkinud Eugen Hange ja Kaarel Puskar.Illustreerinud Jevgeni Ratšev.Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954.See oli päris kopsakas kõvakaaneline raamat, minu meelest hästi meeldejääva ja lapsesõbraliku kaanepildiga. Viimane oma lustakate loomadega (minu Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-47923651267423319122022-02-17T12:01:00.000+02:002022-02-17T12:01:21.112+02:00 „Mälestusi isast“„Mälestusi isast“ on neljaosaline luuletsükkel, mille esimene salm ja 4. ehk viimane osa oli vist küll kõikidel minuvanustel inimestel nende kooliaastatel peas, võib-olla on paljudel praegugi. Hästi palju esitati seda raadios, kanti ette koolipidudel ja aktustel, õpiti pähe emakeeletundides. See on ülihea luuletus, mida meelde jätta on kerge ja milles väljenduvad nii siirad tunded, et need Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-41784055655225005302022-01-10T18:23:00.006+02:002022-01-13T18:20:19.919+02:00„Tiivasirutus“Villem Gross„Tiivasirutus“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1959.Illustreerinud Edgar Valter.Homme saaks ühiskondlikult tundliku närviga kirjanik Villem Gross saja-aastaseks. Tema paljudest raamatutest on mulle kõige rohkem meelde jäänud jutustus „Tiivasirutus“ (1958) ja palju vastukaja tekitanud romaan „Müüa pooleliolev individuaalelumaja“ (1962). Mõlemaid lugesin nende ilmumisajal.„TiivasirutuseLinda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-9975873068525709412022-01-03T21:50:00.000+02:002022-01-03T21:50:32.604+02:00Huvimõõdik 8.Millistest raamatutest tehtud blogipostituste vastu on „Tütarlaps linnast“ lugejad blogi ajaloo vältel kõige rohkem huvi tundnud?Eelmine huvimõõdik oli siin 1. jaanuaril 2021. Huvimõõdikutest on ilmnenud, kui vähe on blogilugejate huvi muutunud: ikka ja jälle korduvad samad teosed ja esinelik püsib juba mitu aastat, muutes aeg-ajalt järjestust.1. Nagu juba hulk aastaid nii ka nüüd olen sunnitud Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-66261579524760864362021-12-28T14:36:00.003+02:002021-12-28T14:44:52.500+02:00„Rob Roy“ ja „Rummu Jüri“Walter Scott „Rob Roy“Sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“.Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1957.Tõlkinud I. Torga.Illustreerinud Hugo Mitt.Walter Scotti ajaloolisi romaane on lugenud ja kiitnud paljud põlvkonnad. Minu lemmikute hulka pole ta siiski kunagi kuulunud. „Ivanhoe“ meeldis tiba rohkem, „Rob Roy“ aga tundus raskepärasena. Võib-olla peaksin selle nüüd vanas eas uuesti läbi lugema, et Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-56957600589661945592021-12-24T14:42:00.000+02:002021-12-24T14:42:59.506+02:00„Õnne jahil“ Ellinor Rängel„Õnne jahil“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1961.Kujundanud Olev Soans.Ellinor Rängeli „Kullimaja Marta“ (ERK, 1956) oli mu lapsepõlve suur lemmik. Selle järjed aga kujunesid pettumuseks. Õigupoolest lugesin ma ainult triloogia teist osa, Marta-loost viis aastat hiljem ilmunud „Õnne jahil“, kolmanda osa „Karmid tuuled“ aga olengi jätnud lugemata.Kui „Kullimaja Marta“ oli südamlik Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-83429097977197172622021-12-09T13:56:00.001+02:002021-12-09T13:56:41.462+02:00Nikolai Nekrassov „Valik luuletusi“Nikolai Nekrassov„Valik luuletusi“Tõlkinud August Sang. Kujundanud Villu Toots.Illustreerinud Dementi Šmarinov.Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1952.Homme möödub 200 aastat Nikolai Nekrassovi (10. dets 1821 – 8. jaan
1878) sünnist. Siin blogis on varemgi olnud juttu tema luuletustest ja
poeemidest, olgu siis seekord ka, sest tema „Valik luuletusi“ on mul
lapsepõlves lausa ära loetud nii Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-5268495278672056892021-10-30T14:22:00.001+03:002021-10-30T14:22:21.561+03:00„Kajakas“ Nikolai Birjukov„Kajakas“ Romaan.Kirjastus „Ilukirjandus ja Kunst“, Tallinn 1948.Tõlkinud Maria Arak.Olin selle raamatu ilmumise ajal umbes kaheaastane. Küllap oli see meil kodus raamaturiiulil seisnud ja mulle üsna varakult kätte sattunud, sest olen viiendas klassis ajakirjale Pioneer antud usutluses kindlalt väitnud, et see on mu lemmikraamatute hulgas. Nii on kirja pannud tollane küsitleja, Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-7722903885976161552021-10-05T16:12:00.006+03:002021-10-22T15:23:46.450+03:00Debora Vaarandi „Valik luuletusi" Debora Vaarandi „Valik luuletusi“Kirjastus „Eesti Raamat“. Tallinn 1966.Kujundanud Vive Tolli.Kummaline, et ma pole selles blogis juba varem Debora Vaarandist kirjutanud. Ometi oli ta hästi palju aastaid mu kindel luulelemmik. Eriti on mulle meeldinud tema luuletus „Lihtsad asjad“ – see lihtsate asjade juurde astumine ja lihtsale heale toetumine, mis peaks igale inimesele elus omane olema. SellesLinda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-15920612888152053722021-09-22T07:00:00.001+03:002021-09-22T07:00:00.184+03:00„September“ Erni Krusten„Juka“Luuletusi ja miniatuureKunstiliselt kujundanud Heldur Laretei.Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1963.Täna algab sügis. September on kalendri järgi viimane suvekuu, aga tunnetuslikult sügis. Pärast pikka suvist blogipausi panen siia septembriluuletuse kogust, mis mulle läbi aastate väga meeldinud on. Enamikule on tuttavamad selle nimiluuletus „Juka“ ja nn aedniku-luuletused,Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-50969793536449411252021-07-05T18:44:00.000+03:002021-07-05T18:44:03.591+03:00„Jäine raamat“Juhan Smuul„Jäine raamat“Antarktise-reisi päevikSarjast „Maailm ja mõnda“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1959.Kujundanud Vive Tolli.Valetaksin, kui ütleksin, et „Jäine raamat“ mulle kohe ilmudes meeldis. Olin selle mõistmiseks veel liiga noor. Aga see on üks neid teoseid, millega mul on tulnud elus palju kokku puutuda ja mis on andnud ainestikku mulle oluliste kohtumiste ja vestluste jaoks.JuhanLinda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-63050717485902969522021-06-19T15:58:00.000+03:002021-06-19T15:58:07.001+03:00„Kaptenid“ / „Andruse õnn“Hans Leberecht„Kaptenid“Vene keelest tõlkinud J. Tamm.Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1956.Enne kui Hans Leberechti romaan vene keelest tõlgitud sai ja eesti keeles ilmuda jõudis, olin näinud selle põhjal tehtud mängufilmi „Andruse õnn“ (1955, Lenfilm koostöös Tallinna Kinostuudioga, rež Herbert Rappaport). Kõiki osi mängisid eesti näitlejad: Enn Adusson (Andrus), Ita Ever (Reet), Hugo Laur (Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-13001507227855290002021-05-29T17:03:00.001+03:002021-05-29T17:03:19.857+03:00„Metsik koer dingo ehk Jutustus esimesest armastusest“Ruvim Fraerman„Metsik koer dingo ehk Jutustus esimesest armastusest“ Eesti Raamat. Tallinn 1965.Vene keelest tõlkinud Vilge Linikoja.Illustreerinud Endel Palmiste.Ma ei mäletanudki enam, kui ilusasti kirjutatud jutustus see on. Kui see raamat ilmus, olin just ülikooli sisse astumas ja viieteistaastase peategelase Tanja lugu ei huvitanud mind nii väga. Ostsin raamatu vaid sellepärast, et teadsin Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-79981203394301209492021-05-06T22:55:00.004+03:002021-06-17T18:46:28.895+03:00„Tormi sünnitatud“Nikolai Ostrovski„Tormi sünnitatud“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951.Vene keelest tõlkinud Magnus Kaldma.Illustreerinud Siima Škop.Nikolai Ostrovski teostest kirjutamist peaks siin blogis alustama tema esimesest raamatust, nõukogude kultusteoseks kujunenud „Kuidas karastus terasest“. See postitus on siiski „Tormi sünnitatud“ kohta, sest lapsena meeldisid mulle väga Siima Škopi Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-12174976351224324722021-04-03T15:20:00.001+03:002021-04-03T15:20:51.039+03:00„Minu lapsepõlve põiktänavad“, „Kuidas metsa osteti“ Esimest korda lugesin Juri Nagibinit tõenäoliselt 1959. aasta paiku, mil Loomingu Raamatukogus ilmus tema jutuvihik „Öine külaline“, aga ei mäleta sellest midagi. Kuid need kaks raamatut, millest siin postituses juttu tuleb, köitsid mind kohe oma ilmumisajal eriliselt heleda meeleoluga, kuigi see, millest neis kirjutatud, alati kuigi hele ja helge polnudki.Juri Nagibin„Minu lapsepõlve Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-31439876953099106982021-03-20T13:23:00.001+02:002021-03-20T13:29:29.061+02:00„Maa rinnal“, „Sinine rohtaed“Katri Vala„Maa rinnal“Luuletused.„Loomingu“ Raamatukogu nr 51/111.Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus. Tallinn 1959.Soome keelest tõlkinud Debora Vaarandi.
Katri Vala„Sinine rohtaed“Sarjast „XX sajandi luule“. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1974.Soome keelest tõlkinud Debora Vaarandi.Kujundanud Maarja Vannas. Täna kell 11.37 algas meil ametlikult kevad. Mõni tund pärast seda tuleb ilmajaama Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-86295495289934120312021-03-17T22:38:00.001+02:002021-05-02T18:54:25.747+03:00„Armukadedus“Johannes Semper„Armukadedus“„Teosed“ IIIEesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1964.Illustreerinud Richard Kaljo.Ümbrispaberi kujundanud Paul Reeveer.Johannes Semperit peetakse enamasti punakirjanikuks (eelkõige seoses 1955. a ilmunud vägagi keskpärase romaaniga „Punased nelgid“, kuid tegelikkuses on ta olnud palju mitmekülgsem ja erksam väljendusviiside ja -vormide otsija.Mäletan, et romaan „Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-22178014728095485502021-02-16T12:21:00.000+02:002021-02-16T12:21:05.049+02:00„Katk“ Albert Camus„Katk“„Loomingu“ Raamatukogu nr 43-46 (311-314).Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus. Tallinn 1963.Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi.Teos, mis nüüdse koroonapandeemia ajal on muutunud üliaktuaalseks. Minagi olen sellest kavatsenud juba peaaegu aasta kirjutada. Maailmas on välja antud palju selle raamatu uustrükke ja vist üsna varsti on neid ka Eestis lisaks tulemas.„Katku“ on Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-25571206345328916762021-02-01T15:28:00.000+02:002021-02-01T15:28:09.789+02:00„Kohtumine Marianne'iga“Lilli Promet, Ralf Parve„Kohtumine Marianne'iga. Reisirevüü“Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1963.Illustreerinud Evald Okas.See on päris kindlasti niisugune raamat, mille kirjanduslik sisu on hoolimata autorite sõnameisterlikkusest aastate jooksul mõneti väsinud, aga mis kunstiraamatuna muutub järjest väärtuslikumaks ja huvitavamaks. Evald Okka illustratsioonid, vähemasti enamik nendest, on Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-39289373054470015182021-01-21T13:55:00.002+02:002021-01-21T14:49:37.743+02:00Kaks Jaan Kaplinski luuletust Homme, 22. jaanuaril saab Jaan Kaplinski 80-aastaseks. Palju õnne!Sünnipäevaks panen siia kaks tema luuletust kogust „Tule tagasi helmemänd“ (kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1984).*Kõik mis minul on öeldaon ainult seepole tõde ja eluon ainult teema ei tea kust ta algabkas algusesttemast mina siis rääginja valgusestmis paistab all ja ülalja vahel eesja valust mida ei näesest see on seesvalu on Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0