Kirjutan selles postituses kolmest raamatust. Esimene neist jõudis minuni, kui olin kaheksa-aastane ja hästi lugemismaias.
„Ukraina muinasjutte“
Tõlkinud Eugen Hange ja Kaarel Puskar.
Illustreerinud Jevgeni Ratšev.
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954.
See oli päris kopsakas kõvakaaneline raamat, minu meelest hästi meeldejääva ja lapsesõbraliku kaanepildiga. Viimane oma lustakate loomadega (minu mäletamist mööda oli üks neist isand Kotofei) on igatahes praeguseni meelde jäänud, kuigi raamatut ennast mul (vist) enam alles ei ole, küllap sai äraloetuks, sestap pidin kaanepildi siia otsima internetist.
Kui nüüd sisukorda vaatasin – kokku 20 lugu –, siis meenusid mõned muinasjutud mulle kohe, teisi pidin kauem meelde tuletama, mõned aga ei ole enam meeles. Oli toredaid loomalugusid, neile lisaks muinasjutte inimeste nutikusest ja kavalusest. Igatahes meeldis see raamat mulle väga.
Selles kogumikus oli ka eesti laste hulgas hästi populaarne „Õlepullike-tõrvamullike“, mis ilmus mitu korda. Minul oli lapsena see väljaanne:
Ukraina rahva muinasjutt.
Ukraina keelest tõlkinud Eugen Hange.
Illustreerinud T. Mavrina.
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1956.
Muinasjutt rääkis väga vaeselt elavatest eidest ja taadist. Neil ei olnud ühtegi looma. Eidele lohutuseks meisterdas taat talle õlgedest pullikese ja tõrvas selle küljed ära. Õlepullike aitas neil varaliselt tuntavalt kosuda.
Kolmas raamat ilmus mu poja lapsepõlves, saja rahva lugude sarjas. See vist on ka blogilugejatele kõige tuttavam.
„Ukraina muinasjutte“
Ukraina keelest tõlkinud Ludmilla Raudtits.
Illustreerinud Evi Valdov.
Eesti Raamat. Tallinn 1979.
Selles on lood vapratest, kavalatest, vahel ka äpudest inimestest: kasakas Mamarõga, nahaparkal Kirõll, nutikas tüdruk, tengelpunga loovutanud mees, laiskvorst, Mordho, kes pettis jumalat, ja härra, kes saksa keelt kõneles – muudkui „Vuhri-muhri! Vuhri-muhri!“
Lisan siia tsitaadi just sellest raamatust, muinasjutust „Nahaparkal Kirõll“, samuti ka mõned Evi Valdovi toredatest piltidest.
No comments:
Post a Comment