Mõkola Vingranovski „Armastuse akna all“

Mõkola Vingranovski
„Armastuse akna all“
Ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets.
Kujundanud Raoul Kolk.
Kirjastus „Eesti Raamat“. Tallinn 1975.

Panen siia kolm luuletust Ukraina luuletaja Mõkola Vingranovski (7. nov 1936 – 26. mai 2004) väikesest luulevihikust. Selle õhukese valimiku ilmumise ajal kirjutati, et luuletaja „on jäänud kontakti ukraina luule traditsioonipärase romantilise laadiga, ent otsib intensiivselt uusi väljendusvahendeid, on vahel õige punktiirne ja alati väga rahutu. Tema talendi hindajad leiavad ta luules vastavalt oma nägemisele ja lugemisele tihti üsna erinevaid väärtusi.“

Mõkola Vingranovski oli andekas mitmel alal: filmirežissöörina, näitlejana, luuletajana ja lastekirjanikuna.

FUUGA

Mõkola Vingranovski

Pimenes. Puhkes põrgupillerkaar. Vaade veritses...

Pilveskafandris käis maad mööda taevas.

Pimenes.

Pilduge pomme ja pomme ja pomme ja

pekske vabadust pähe ja näkku!

Paremale ma paiskusin, viskusin vasakule...

Taevas käis maad mööda pilveskafandris

ja pommide ja pommide ja pommide

põrgus

puhmles maa taeva jalge all.

Ma paiskusin paremale –  ja endasse...

Taevas käis karkudel maad mööda

ja pommide ja pommide ja pommide

purustuses

puhmles juba nii taevas kui maa.

Ma peatusin.

Pimenes...

Ja nüüd nägin ma taeva süles –

kus pommide ja pommide ja pommidega –

nägin taeva süles

teda.

Taevas kandis teda, valgesse sitsi mähitut,

ta oli taeval süles, 

mähitud odavasse valgesse sitsi.

Ja taevas käis karkudel maad mööda,

läks ja naeratas... Samal ajal

tema järel – vabaduse järel – juba joosti, 

juba jooksid mered ja metsad

ja meie saatused ja neidude silmad,

et kiskuda temast endale tükikest

ja saada temaks kas või viivuks! Osaliseltki!

Pommide,

pommide, 

pommide all...

ESIMENE HÄLLILAUL

Mõkola Vingranovski

Maga, sa mu kallis lapseraas,

maga, väike, sõstrasilmad sule.

Unes rukkinurme kohal taas

kõrge täht on läitnud oma tule.

Maga, sa mu pehme pesalind,

õnn ja vaikne rahu on mu põues.

Kuid su valjuhäälne saatus sind

juba kutsub akna taga õues.

Maga, väike, sul on kõik veel ees.

Tukuvad ka vahtrad tumedaina.

Nagu taevas meie Dnepri vees

ärgu sinus uinugu Ukraina.

Ärgu magagu ta sinu sees,

täitku virgelt sind ja su maailma.

Äiu-äiu, sa mu väike mees,

uni pillab hõbepiisku silma...

MARIA

Mõkola Vingranovski

Tüdruk turul müügi katki jättis,

pintsak seljas, valge rätik peas,

pehme leivapätsi padjaks sättis,

uinus leiva põsel, rahva seas.

Säärikud ja seelik musta värvi,

põllel valge täpimuster harv,

magab tüdruk keset turulärmi,

aga herilasi paras parv

sumiseb ta ploomidel... Ta magab.

Päiksekiiri juustes kustub tal.

Unes ploome ostjatele jagab.

Leivapäts on padjaks põse all.