"Kuum maa"

Fjodor Kandõba
"Kuum maa"
Teaduslik-fantastiline romaan.
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1952.
Tõlkinud A. Käär.

Omal ajal oli Kandõba romaan kõva sõna, seda loeti palju ja huviga. See haakus tollase riikliku seisukohaga, et looduselt ei oodata armuande, vaid tema ümberkorraldamisega tegeldakse ise. Olgu siis teemaks jõgede ümberpööramine või maailma soojendamine. Raamatus rajavad teadlased ja ehitajad Tšukotkasse Musta Kivi Saarele allmaakatla, mis koosneb paljudest maa-alustest kanalitest, šahtidest ja kambritest.

Kirjutatud on "Kuum maa" tõenäoliselt 1947/48. a, kuid ilmus esmakordselt 1950. a, alles pärast autori surma kirjastuselt Molodaja Gvardija. Pole teada, kui palju on sellesse teosesse tehtud parandusi ja täiendusi võrreldes autori originaalvariandiga. Pole ka teada, kas raamat oleks parem või halvem, kui selle autor oleks ilmumise ajal veel elanud. Stalini ajal olid niisugused parandused, täiendused, juurdekirjutused ja mahatõmbamised ju tavalised, et teos kannaks stalinlikku vaimu.

Eesti keelde tõlgiti "Kuum maa" kiiresti, juba 1952. a märtsiks. Eestikeelse väljaande illustreerijat ei ole märgitud, mistõttu võiks ju arvata, et pildid võeti esimesest Molodaja Gvardija väljaandest, mille illustreeris vene graafik Nikolai Kuzmin, aga erinevused algavad juba kaanepildist ja tiitellehe kõrval olevast pildist, mistõttu ma siiski arvan, et vähemasti nende tegija võis olla keegi eesti  kunstnikest, võimalik, et stalinlikul ajal ebasoosingusse sattunud nimega kunstnik. Inimeste joonistamisel on kunstniku joon mõnevõrra karikatuurne, kõikvõimalikud masinad on tal aga väga hästi välja tulnud.

Praegusaja lugejale on "Kuum maa" naiivsevõitu lugemine, Eesti ulmesõbrad on seda internetis arvustades üsna maatasa teinud, öeldes näiteks, et tol ajal oli võimalik kirjutada ka paremaid raamatuid, näiteks Strugatskite "Purpurpunaste pilvede maa". Aga Strugatskite esmik ilmus 1959. a ja selleks ajaks oli võrreldes "Kuuma maa" ilmumise ajaga nii riigi poliitilises ja ideoloogilises korras kui ka teaduslikus ja majanduslikus vaatenurgas rohkesti muudatusi toimunud. "Kuuma maad" lugedes tuleb kindlasti arvestada tema ajaloolise taustaga, siis saab paremini aru kirjutatust, aga ka tegelaste skemaatilisusest, eksimistest ja leidmistest, mis nüüdislugejatele naiivsed, kohati naeruväärsed või ehk liigagi ilmselged tunduvad.

Mulle koolitüdrukuna meeldis see raamat väga. Selles oli hoogu. Tekstinäiteid:

"Masin sõitis koopast välja ja kihutas edasi mägedesse. Družinin istus Ljuba kõrval lõbusana ja rahulolevana: täna läks kõik suurepäraselt.
"Niisiis ei sarnane ma teie meelest ülemaga?" küsis ta tütarlapselt.
"Sarnanete küll," naeratas Ljuba.
"Mille poolest?"
"Istute keelatud masinatesse, käite keelatud kohtades, tulete päise päeva ajal koeraga sadamasse..."
"Ja see ongi kõik?"
"Ei, seltsimees Družinin, mis te nüüd! Ma ütlesin seda ainult niisama, naljapärast... Katsugu keegi teine öelda midagi niisugust teie kohta..." Kohmetunud Ljuba sattus segadusse ja vaikis.
"Olete vali," hakkas Družinin naerma, silmitsedes punastunud tütarlast. "Õige, Ljuba, nii peabki olema.""
--
"Need nähtused kordusid iga päev. Maa pani inimestele üha ägedamalt vastu. Takistused paisusid laviinina. Ehitajad ei suutnud veel toime tulla ühega, kui juba ilmusid teised.
See oli inimese raske, pingeline võitlus maaga. Iga meeter tuli vallutada lahinguga.
Igal sammul ootasid ehitajaid uued hädaohud: keegi ei võinud ette näha, millised püünised varitsevad läbindajaid järgmisel meetril. Vist ei olnud veel kunagi ega kusagil inimeselt nõutud nii palju jõudu, visadust ja usku endasse kui siin - selles maailma kõige sügavamas šahtis."

* Fjodor Kandõba (27. juuli 1903 - 27. nov 1948) oli peamiselt olukirjeldustele spetsialiseerunud ajakirjanik. Elas ja töötas Harkovis, sõja ajal sai raskelt haavata, oli vangis, põgenes. Pärast 1945. a elas Moskvas, kus töötas ajakirjade "Ogonjok" ja "Krestjanka" toimetuses. Kirjutas jutustusi. Romaan "Kuum maa", mis ilmus pärast autori surma, oli tema kõige tuntum teos.

* A. Käär oli Albert Käär (19. sept 1921 – 17. mai 1975) - hilisem tuntud väliskommentaator ja tõlkija.

Федор Кандыба "Горячая земля" (1950).