16/09/2015

"Vanem õde"


Ljubov Voronkova
"Vanem õde"

Jutustus
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1959.
Vene keelest tõlkinud Nadežda Roose
Illustreerinud Asta Vender.

Raamat, mis ilmus just siis, kui olin sedatüüpi lugemisvara jaoks sobivas vanuses, ja mulle väga meeldima hakkas. Jutustus toredast tüdrukust Siina Strešnjovast ja tema sõbrataridest. Siina ema sureb ja tal tuleb hakata hoolitsema nii noorema venna Antoška kui noorema õe Rosinakese eest, samuti töölkäiva isa eest, kes kodutöödest suurt midagi ei taipa.

"Ja nagu kuuldes kuskilt tundmatust kaugusest lapse häält, mis kutsus teda, avas ema aeglaselt silmad. Ähmaste silmaterade sügavuses elustus tasapisi teadvus. Ta libistas pilgu ühe näolt teisele, peatudes igal neist kaua, nagu oleks ta tahtnud oma silmadega kaasa võtta nende pilti sellesse teadmatusse, kuhu ta oli lahkumas igaveseks.
Akna taga tuututas auto. Saabus kiirabi.
"Siina... hoia väikseid..." lausus ema lastega hüvasti jättes, "hoolitse isa eest... hoolitse isa eest..."
Need olid ta viimsed sõnad."


Sõbrad on lubanud Siinat aidata, aga mõned neist unustavad selle lubaduse ruttu, teistel on see küll meeles, aga nendelgi ei ole alati aega. Siis tuleb Siina pere juurde elama karmivõitu vanaema, kes kõigele lisaks veel usklik on. Kui ta saadab Siina kirikusse kulitši pühitsema, tulevad tüdrukul pioneerirühmas pahandused. Pioneeride elu kirjeldas autor huvitavalt ja tollele ajastule iseloomulikult.

Esialagu lugesin ma just seda punasekaanelist "Vanemat õde", aga 1963. a ilmus see populaarseks saanud raamat juba ka koos teise osaga "Isiklik õnn" ja oma armsa punasekaanelise andsin siis vist kellelegi ära. Nüüd leidsin selle väikesevõitu kaanepildi internetist. Nõnda ei teagi ma täpselt, kas Asta Venderi Siina selles esimeses raamatus ja uues väljaandes ühesugused olid. Uues väljaandes olid ka värvipildid. Siinsed illustratsioonid on kõik sellest teisest väljaandest:

Ljubov Voronkova
"Vanem õde. Isiklik õnn"
Sarjast "Noorus ja maailm".
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, 1963.
Vene keelest tõlkinud Nadežda Roose.
Illustreerinud Asta Vender.

"Isiklik õnn" mulle enam nii suuresti ei mõjunud, nagu "Vanem õde" 1959. a teinud oli. Olin Ljubov Voronkova armsate lasteraamatutega üles kasvanud ja neist kuidagi üle kasvanud, aga ju vist mitte päriseks - on ju sellegi blogi pealkirjaks ühe Ljubov Voronkova toreda jutustuse pealkiri.





* Ljubov Voronkovast ja ta raamatutest on siin blogis varemgi juttu olnud. Vaata siit.

Любовь Воронкова "Старшая сестра" (1955), "Личное счастье" (1961).

3 comments:

  1. See oli ka mi nu suur lemmik ja pisarakiskuja:) Pole seda nüüd ammu- ammu lugenud, kes teab kuidas see täna mõjuks, aga kui mõtlen, siis on see raamat üks parimaid näiteid kuidas aeg on muutunud. Ja inimeste väärtushinnangud, arusaamised, käitumine.
    Nii soorollid- abitu isa; proletariaadi väärikus- majahoidja; suhtumine usku jne.
    Ma ei tea, kas tänapäeval on veel noorte vahel nii siiraid tundeid- sellist sõprust, pühendumist jne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Indigoaalane, kaasamõtlemise eest. Kui ma täna seda raamatut uuesti lehitsesin, siis mõtlesin ka just aja muutumisele. Mis oli oluline tollal, mis praegu...

      Delete
  2. Ei tea jah, kuidas see raamat tänapäeva lapsele mõjuks. See on natuke meie oma "Kadri" analoog. Seda viimast ei osanud kümmekond aastat tagasi lapsed kuidagi hinnata. Tänapäeva laste lugemisvara on hoopis teistsugune: katkised pered, üksindus, narkootikumid, varased seksuaalsed suhted...

    ReplyDelete