Tundub, et ilmast ilma on arvatud, et tüdrukud loevad rohkem kui poisid. Igatahes oli nii kirjastuse Loodus (1920-1940) raamatusarja "Looduse lasteraamat" kui ka väiksematele mõeldud lugemisvara "Targad tähed" tunnuspildil lugev tütarlaps.
Minul endal neid sõjaeelseid raamatuid palju polnud. "Looduse lasteraamatu" sarjast vaid "Rahvavanema lapsed", "Tarkadest tähtedest" "Ahvenapoiss Sulev" ja "Metsatalu vahvad loomad". Aga lugeda sain neid ning "Looduse kuldraamatu" sarjas ilmunud põnevaid köiteid Ülevalttädi juures (nii kutsusin majanaabrit). Tal oli neid raamatuid väga palju ja mina muudkui neelasin neid. Ülevalttädi juures sai minust tehtud ka see akvarell, mis siinset blogi ilmestab, joonistajaks Ülevalttädi tütar, hilisem tuntud moekunstnik ja ERKI õppejõud.
Erilise rõõmuga lugesin (vist küll juba veidi suuremana) Ülevalttädi juures Kirjastusühisuse Rahvaülikool punasekaanelisi noorteraamatuid sarjast "Minu raamat". Neist väga paljud on nüüdseks mitu korda uuesti ilmunud, aga mul ikkagi meeles sellest esmakordsest lugemisest.
Vaatasin nüüd üle toona neis sarjades ilmunud teoste loetelud ja panin enda jaoks kirja, mida ma siis noil ammustel aegadel lugesin.
"Targad tähed" (1938-1939 ilmus 15 raamatut). Mina mäletan neist mingil määral järgmisi:
E. Laidsaar "Kapten Tuks" (1938).
J. Selg "Ahvenapoiss Sulev" (1939).
L. Tigane "Metsatalu vahvad loomad" (1938).
E. Ramla "Jänesepoeg, kes luuletas" (1938).
M. Sillaots "Trips, Traps ja Trull saavad sõbra" (1938).
M. de Cervantes Saavedra "Don Quijote" (1938), lühendatud lasteväljaanne.
G. Bürger "Münchhauseni seiklusi" (1935).
I. Truupõld "Rohelise Päikese Maa" (1936).
H. Rikand "Rahvavanema lapsed" (1935).
"Lugu kolmest põrsast" (1936).
Vist oli veel midagi, kuid tundub, et juba hiljem raamatukogust võetuna ja loetuna.
"Minu raamat"
Daniel Defoe "Robinson Crusoe't" (1936, sarjas nr 1) ja Harriet Beecher Stowe "Onu Tomi onnikest" (1936, nr 3) lehitsesin Ülevalttädi juures niisama. Olin veel liiga laps, nende raamatute pildid hirmutasid mind. Muidugi said need veidi hiljem ka läbi loetud.
Frances Hodgson Burnetti "Väike lord Fauntleroy" (1937, sarjas nr 4) - lugu väikesest heasüdamlikust ja sõbralikust ameerika poisist, kes ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa, tõreda loomuga lossihärra pärijaks. Tänapäeva mõistes haledalt sentimentaalne lugu, aga väga tugevate headuse sugemetega.
Sarja 5. ja 6. raamat olid Mark Twainilt: "Tom Sawyeri imelikud juhtumused" ja "Prints ja kerjus" (mõlemad 1937). Hiljem sain need mõlemad ka endale. Esmasel lugemisel meeldis "Prints ja kerjus" rohkem kui Tomi juhtumused, hiljem on Tomi ja Huck Finni seiklused mõjule pääsenud.
Robert Louis Stevensoni "Röövitud poiss" (1938, nr 7). Ei mäleta sellest midagi, eks see üks poisteraamat oli. 17-aastane poiss, keda onu laseb röövida laevale. Seal areneb tal võitlus koos tundmatu aadlimehega meeskonna vastu. Laev hukkub ja nüüd kistakse ta põnevaisse seiklustesse. Tagantjärele tundub olevat väga sarnane "Aarete saarele".
Jean Websteri "Pikakoivaline isa" (1938, nr 8) oli läbi ja lõhki tüdrukute raamat, Judy kirjad mr Smithile, armastuse kujunemise lugu. Aga palju rohkem meeldis mulle nimekirja järgmine:
Louisa May Alcotti "Väikesed mehed" (1938, nr 10) kuulus lahutamatult eelmise juurde, aga tuleb tunnistada, et väikesed naised meeldisid mulle hoopis enam.
Lucy Maud Montgomery "Punapäine Anne" (1939, nr 11) on nüüd tuntud "Roheliste viilkatuste Annena", aga minul on ikka meeles too esmalugemise kogemus. Vahva raamat, tore tüdruk.
Henryk Sienkiewiczi "Läbi mustade maa" (1939, nr 12) õe ja venna põnevad seiklused põgenemisteel läbi mustade maa pakkusid mulle koos lapsepõlve mängukaaslastega palju ainestikku mitmesugusteks põgenemis- ja tagaajamismängudeks, aga erilist kõlapinda see raamat minus ei leidnud.
No comments:
Post a Comment