„Kirjandusõhtu“

Mats Traat
„Kaalukoda“
Luuletusi 1960-1964.
Eesti Raamat. Tallinn 1966.
Ümbrise kujundanud Jaan Klõšeiko.

Eesti kirjanduse ühelt visamalt töömehelt leidsin kauni luuletuse, mis sobib nii sirelite puhkemist ootava maikuuga kui ka tänase emadepäevaga. Luulekogu, milles see kirjas, olen selle ilmumisest saati mitut puhku lehitsenud – need luuletused sobivad mulle seda enam, mida vanemaks ma saan.

KIRJANDUSÕHTU 
Mats Traat

Pisike tüdruk

loeb väikeses küla-algkoolis

Liivi.

Rohelistes rättides emad

kuulavad ärevalt pealt,

nuusates aeg-ajalt nina.

Ja nende karedad käed, mida lakkunud vasikad,

on ilusasti rüpes.

Nende tütred õppisid püüdlikult luuletusi,

ja lähevad ikkagi salmiga segi,

need tillukesed kohmetud lapsed

väikese koolimaja klassitoas.

„Tulin linnast. Lumesadu.

Tööd ei leidnud kusagilt...“

Palju aastaid on möödas

ja väljas, kraamitud kooliaias,

puhkevad sireleil pungad.

Kuni tüdrukupirts meenutab järge,

vajub päike lillaka metsa taha.

Kuskil kriuksub uks ja köhatab mees.

Seisan piida najal tundega,

et õuest tuleb aeglasel ja raskel kõnnakul,

nagu võib tulla vaid läbi sajandi,

Juhan Liiv ise.

Istub pingile klassitoas

pisikeses külakoolimajas,

plaksutades lapsele,

kel valge lehv juustes,

kes, leidmatagi järge,

veereb roosa suislepaõunana

üle põranda ema sülle.

* Mats Traat (sünd 23. nov 1936) on eesti kirjanik, luuletõlkija ja stsenarist. Fotol on ta aasta pärast oma kolmanda luulekogu „Kaalukoda“ ilmumist, 1967.

Luuleread  „Kaalukoja“ kaanelt: