OAKENE
Heljo Mänd
Emal on üks väike uba,
aina veereb mööda tuba,
pea tal märg ja juuksed sassis,
oma kõhu tühjaks rassis.
Tuleb uperdades kööki,
ripub põlles, nõuab sööki,
endal peoke rusikas,
rusika sees lusikas.
Uba taburetist pisem,
aga süüa tahab ise.
Maadleb, kuni lõpuks võidab:
lusikatäis suhu sõidab.
Seda värsivihikut ei ole mul enam alles ja teisi selles olnud luuletusi ma ei mäleta, aga nimiluuletus oli hästi meeldejääv, eriti selle algussalm, mis senini peas. Lastele luuletus meeldis ja uus eesti lastekirjanik oli sellega sündinud.
Nüüd on see mu tollane esimene tutvus Heljo Männiga siin blogis tema mälestuseks. Tema pika elu daatumiteks jäid 11. veebruar 1926 - 6. detsember 2020; 94 eluaastat, üle 100 raamatu. Aitäh!
Veel selles blogis: Heljo Mänd.
Veerg kirjaniku portreefotoga on pärit EKBL-ist, 1975.
„Oakese“ illustreerisid Asta Vender ja Olev Soans.
Kui Nõmmel raba veerel Heljo Männi pingi juurde juhtute (see pandi paika tema 90. sünnipäevaga seoses 2016. a), siis võtke viivuks aega, istuge, puhake jalgu, värskendage mõtteid ja tuletage meelde nii teda kui ka tema loomingut.
No comments:
Post a Comment