"Pavlik Morozov"

Vitali Gubarev
"Pavlik Morozov"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954.
Tõlkinud B. Kuusberg.
Illustreerinud B. Lebedev.

Ei mäleta, et see kooliealiste nooremale ja keskmisele põlvkonnale mõeldud jutustus mulle meeldinud oleks. Aga Pavlikust kui kangelaspioneerist räägiti mu lapsepõlves palju ja mitte nii, nagu on nüüd kirjas Wikipedias ja hilisemates raamatutes.

Vt eestikeelses Wikipedias;
Pikemalt ja põhjalikumalt venekeelses Wikipedias.

Pavlik sündis 14. novembril 1918 Gerassimovka külas Venemaal. Tapeti sealsamas 3. septembril 1932. Sisuliselt oli ta kurva saatusega poiss, kelle elu väga suuresti mõjutasid klassivõitlus, proletariaadi diktatuur, kolhooside loomise meeleolud, ühiskonnas tol ajal valitsenud olud ja vaated. Lapsed on kergesti mõjutatavad. Teistsugustes tingimustes võinuks Pavlikust hoopis teistsugune inimene kasvada. Või kas me täpselt teamegi, vaatamata sellele, et poisist palju kirjutatud on, missugune ta tegelikult oli - kirjutatu kõigub nagu pendel kahte äärmusse.

Näiteks räägivad kangelaspioneerist kirjutamise ajastu jutustused ja artiklid, et Pavlik oli Gerassimovka kooli parim õpilane, nüüd aga kirjutatakse, et olnud hoopis vastupidi, poisil olevat olnud puudeline mõistus ja õpiraskused.

"Isa suudles poissi oma märgade huultega ja lükkas ta ette viinaklaasi:
"Joo, pojuke, isa eest! Isa terviseks!"
"Ta ei või, onu Trofim: ta on pioneer," irvitas Danila."

---
""Isake!... Mis sa teed, isake!"
Poiss nägi, kuidas märjas vihmakuues tundmatu tõmbus nurka. Isa ajas end ehmunult püstakile.
"Paška?"
"Mis sa teed?" Pavel nuuksatas valjusti.
"Noh, olgu, olgu..." toibus lõpuks Trofim.
"Millega sa kaupled, isake? Kus su südametunnistus on?"
"Vaiki!"
"Ei hakka ma vaikima, isake! Ei hakka, ei hakka vaikima!"
Trofim kargas püsti ja jäi pojale raevust või joodud viinast segaseks muutunud silmadega üksisilmi otsa vahtima.
"Ma sulle näitan, kuidas sa ei hakka vaikima!"
Ta tormas poja kallale ja lõi selle ühe hoobiga jalust maha."

---
"See pole tõsi," ütles õige vaikselt Pavel. "vaadake, ta viskas sinna... seltsimees Dõmov, vaadake... need tõendid..."
Trofim väristas heitunult peaga ja karjatas:
"Ta valetab!"
"Neid tõendeid... annab isake raha eest, väljasaadetud kulakutele."
Trofim vajus lootusetult pingile.
"Isa annad ära, nurjatu!"
Pavel hüüatas lämbudes pisaratest:
"See oled sina... kes annab nõukogude võimu ära, isake!""

Siis aga hakkab Pavliku vanaisa koos kolhoosivastaste viljavarjajatega tegutsema, Pavlik ei lepi sellega. Vanaisa lubab ta ära tappa.

Kui Pavlik koos noorema venna Fedjaga soo peale jõhvikale läheb, tulebki selleks sobiv juhus. Vanaisa tapab koduteel oleva Pavliku, Danila aga Fedja...

Gubarevi jutustuse lõpp on poiste surmast hoolimata reipalt propagandistlik, püüdes sisendada, et Pavliku hukk ei olnud asjatu, vaid seda läks vaja sotsialismi- ja kommunismiehitamiseks.

* Vitali Gubarev (1912-1981) oli nõukogude lastekirjanik. Hulk aastaid oli ta ülisuure tiraažiga ajalehe "Pionerskaja Pravda" peatoimetaja. Tuntuks sai ta Pavlik Morozovi elukäigust ja hukkumisest kangelaspioneeri legendi loojana, kirjutades sel teemal alates 1933. aastast mitu jutustust ja näidendi. Neid avaldati nii NLiidus kui ka välismaal, kuid nende väljaanded erinevad nii sündmuste kujutamise kui ka teoste ülesehituse osas.
Gubarev on kirjutanud ka ulmet: "Kõverpeeglite kuningriik", "Reis Hommikutähele" jt.

Виталий Губарев "Павлик Морозов" (повесть, 1947).