"Võrukael"

Richard Roht
"Võrukael"
RK "Ilukirjandus ja Kunst". Tallinn 1945.
Illustreerinud Ott Kangilaski.

Ilmeka näoga rebane raamatukaanelt on kindlasti paljudel meeles, raamat ise - alapealkirjaks "Jutustus lastele" - oli aga üks rohkearvulistest eestimaistest rebaselugudest, millest mõni ka siin blogis on või siia veel tuleb.

Nii lihtsa ja ometi liigutava algusega: "Metsa ääres oli väike maja, milles elas ema Marta oma kahe lapsega - väikese poisi ja tüdrukuga. Poisi nimi oli Arvo, tüdruku nimi Liisi. Nende isa oli surnud.
Neil oli lehm, siga ja kanad. Peale selle oli neil veel koer ja kass. Lehma nimi oli Maasik, sest ta oli helepunane kui maasikas, koera nimi oli Pondu ja kassi nimi Ants."

Ja kus juba kanad on, seal on mängus ka kukk ja veel keegi: "suur kelm ja varas, rebane Võrukael, kelle kaela all kasvavad valged karvad olid rohkem arenenud kui teistel rebastel ja moodustasid valge võru peaaegu kogu kaela ümber.
Võrukael elas metsas oma koobastikus ehk urustikus, mida ta ise uhkesti kutsus lossiks. "Risti-rästi" oli tolle lossi nimi."

Võrukaela vastuolulistest suhetest metsloomade, koduloomade ja inimestega raamat pajatabki ning kirjaniku sümpaatia näib sageli rebase poolel olevat. Aga koer Pondu saab osa metsaelanikest oma nõusse ja nii muutub rebase elu karmiks, kuni kibeda võitluseni enne lõppu. Kuid koer ning kompanii  võisid ju Võrukaelast kavalpeale üheskoos otsa peale teha, aga lugejate mälus jäi ta kauaks elama.

* Richard Roht (12. apr /31. märts/ 1891 - 22. aug 1950) alustas kirjatööd 16-17aastaselt. Tema varasemat loomingut iseloomustas sümbolism, aga juba üsna pea pääsesid tema tekstides eriti mõjule impressionistlikud looduskirjeldused, millest omakorda ühe suunana kasvasid välja rohked looma- ja looduselood, enamasti väga populaarseks saanud lasteraamatud. Mõnest neist tuleb siin blogis juttu edaspidigi.