„Delfiinia“

Dagmar Normet
„Delfiinia“
Eesti Raamat. Tallinn 1975.
Illustreerinud Siima Škop.

Kui „Delfiinia“ ilmus, ostsin selle oma pojale. Sellest sai üks tema põlvkonna lemmikraamatuid nii tänu Dagmar Normeti pajatamisoskusele kui ka Siima Škopi taas kord imelistele illustratsioonidele.

Raamatu autorit tundsin ma oma lapsepõlvest: ta oli minust aasta eespool õppiva koolivenna Ingo ema ja hästi sage külaline kõikvõimalikel koolis korraldatud üritustel: näiteringi õhtustel proovidel ja esietendustel, mitmesugustel kirjandussündmustel ja ka spordipäevadel, naeratades alati oma ilusat sõbralikku naeratust.

„Delfiinia“ oli raamat inimeste ja delfiinide vastastikusest usaldusest ja sõprusest. Vaikse ookeani kohal säraval sinisel hommikul tukkusid delfiinilapsed Sirri-Sii ja Torro-Too veteväljal ja ei osanud aimatagi, mida tulevik toob. Nad mängisid oma vanaemaga, kohtusid hoolimatu kaheksajalaga ja said teada delfiinide olulise esmaabivõtte, et kui delfiin ise ujuda ei jaksa, tuleb ta veepinnale tõsta, et ta hingata saaks.

Saja kilomeetri kaugusel delfiinide kodupaigast asus inimeste maa suurel Lõunamere saarel. Seal elasid kümneaastane tüdruk Lik ja tema vanem vend Lok koos oma vanematega ja väikese eesli Karusselloga.

Ja kui raamatus on tegelased tuttavaks tehtud, saab nende seiklus alata. Muu hulgas saavad inimlapsed teada vanaloo inimese ja delfiini sõprusest – see on Kreeka müüt laulik Arionist, kelle delfiin oma hukkumise hinnaga päästis.

Aga ma ei hakka raamatu sisu ümber jutustama, seda enam, et minu teada on vanaraamatuäridest saada nii 1975. a ilmunud „Delfiiniat“ kui ka selle uustrükki. Usun, et see muinasjutuline teos lastele endiselt meeldib.

* Dagmar Normet (13. veebr 1921 – 16. okt 2008) oli teatrikriitik, laste‑ ja näitekirjanik, spordipedagoog.
Vt elulugu siit: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/normet_dagmar2
Samast on pärit ka tema foto. >>>