„Kümnes kiri Ingile“

Henrik Visnapuu
„Väike luuleraamat“
Eesti Raamat. Tallinn 1966.
Koostanud Paul Rummo.

Jaanuarikuu luuletuseks valisin sel tänavusel lumeta talvel Henrik Visnapuu kaunilt lumise armastusluuletuse „Kümnes kiri Ingile“. 2. jaanuaril oli Visnapuu 130. sünniaastapäev.

KÜMNES KIRI INGILE

Henrik Visnapuu

Mäletad, Ing, seda alleed,

seda üksikut lumist teed?

Kuused olid kui suhkrupääd,

suhkrupäie all sina läed.

Kuused latvadel kandsid kuid,

lumilinnud painutid puid,

unen nägid nad unest und,

langeden peksid tiivuga lund.

Mäletad, Ing, seda alleed,

seda üksikut lumist teed,

kust me jooksime kinni käest

lume lennaten alla mäest?

Ühel ristteel lunde sa

kiskusid minu endaga.

Mäletad, veersime alla mäest

võet kinni kaelast ja käest?

Hiljem leidsime metsa seest

igalt poolt „armas“ eest.

Kuused olid kui suhkrupääd,

suhkrupäie sean sina läed.

Nüüd olen sinuta siin,

südamen sõnatu piin.

Mäletad, Ing, seda alleed?

Sa mida minuta teed?

/1919/

* Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 – 3. aprill 1951)  oli eesti kirjanik ja kirjanduskriitik, rühmituse Siuru kesksemaid luuletajaid.
Portree-puulõige: Ernst Kollom.

340.