05/08/2016

"Kitstuuri tähtkuju"


Fazil Iskander
"Kitstuuri tähtkuju"

"Loomingu" Raamatukogu 5/6 (481/482).
Kirjastus Perioodika. Tallinn 1967.
Vene keelest tõlkinud Henno Meriste.

31. juulil k.a teatati, et Moskvas suri 87aastasena kirjanik Fazil Iskander.

Ta oli laialdase kuulsuse saanud 1966. a, mil üleliidulises kirjandusajakirjas Novõi Mir ilmus tema satiiriline jutustus "Kitstuuri tähtkuju", mis pälvis suure vastukaja. Veel keegi kirjanikest ei olnud julgenud välja naerda Nõukogude põllumajanduskampaaniaid ja kergesti manipuleerimisele alluvat avalikku arvamust. Fazil Iskander aga käsitles neid tabuteemasid isemeelselt ja omapäraselt.

Noor ajakirjanik, jutustuse peategelane, sai tööle ajalehe "Punane Subtroopika"  toimetuse põllumajandusosakonda. Osakonnajuhataja Platon Samsonovits oli südameasjaks võtnud kitstuuri kampaania propageerimise.  Nimelt oli ühel selektsionääril õnnestunud ristata mägituuri hariliku kitsega. Ajakirjanikud kiitsid kitstuuri juures kõike: villakasvu, hüppevõimet, sarvi, iseloomu, karjatamise kergust jne.

Kampaania laienes, muutudes järjest naeruväärsemaks - kitstuuri hakati juba kiitma kui usuvastase propaganda tõhusat relva. Platon Samsonovits leidis üha uusi vaatenurki kitstuuri teema käsitlemiseks. Ühel nõupidamisel "deklareeris ta korraga, et aeg on kutsuda Iowa osariiki, kellega me maisikasvatuses võistleme, võistlema ka kitstuuride aretamises.

"Aga nad ju ei kasvata kitstuure?" ütles toimetaja mõningase kõhklusega.

"Las proovivad farmimajanduse tingimustes," vastas Platon Samsonovits."


Kaugele selle jaburdusega jõuti, sellest kirjutas Iskander vägagi teravalt. Noor toimetaja saadeti komandeeringusse kitstuuri kodukanti. Seal juhtus temaga igasuguseid pentsikuid seiklusi, ka ei olnud kohalikel kahtlustki, et ükskõik, mida noor ajakirjanik kokku kirjutab, see kõik on jama ja sellest tõuseb uusi jamasid. Aga nagu enamik kampaaniaid, jäi ka kitstuuri kampaania ühel hetkel soiku, selle asemele tuligi uus, mitte karvavõrragi parem...

Väidetavalt tahtis Iskander eriti naeruvääristada Hruštšovi maisikasvatuskampaaniat ja see tal õnnestuski. Kõik mõistsid, millest kirjanik tegelikult kirjutas nii oma jutustuses kui ka selle ridade vahel. Sellest tulenes jutustuse menu lugejate hulgas.

* Fazil Iskanderi (6. märts 1929 - 31. juuli 2016) isa oli iraanlane, ema abhaaslanna. 1938. aastal saadeti isa stalinliku rahvuspoliitika tõttu NLiidust välja ja lapsed kasvasid üles ema sugulaste juures. Hariduse omandas Fazil vene keeles ja see tipnes Gorki-nim kirjandusinstituudiga Moskvas.

Abhaasias Suhhumis sündinud kirjamehe looming on kättesaadav ka eesti lugejatele. Esimesena tõlgitigi eesti keelde "Kitstuuri tähtkuju", seejärel jutustustekogu "Õnnelike leidude aeg" (1978) ja romaan "Onu Sandro lood" (1976), "Loomingu" Raamatukogus ilmusid veel "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur" (1987) ning "Küülikud ja maod" (1989).

Võib-olla kirjutan siin tulevikus ka teistest Iskanderi eesti keelde tõlgitud raamatutest, mis mul juhtumisi alles on ja mille puhul on huvitav tõik, et nn kelmiromaani "Onu Sandro lood" lühendati enne selle esmailmumist NLiidus Glavliti (tollase tsensori) käsul kolmandiku võrra ja selle täistekst ilmus USAs. Glavlitiga oli Iskander üldse vaenujalal. Ta osales end tsensuurivabaks kuulutanud ajakirja Metropol väljaandmisel ja seetõttu sai avaldamiskeelu NLiidu ametlikes väljaannetes. Keeld kehtis kuni 1984. aastani.

Фазиль Искандер "Созвездие Козлотура". Повесть. (Новый мир. 1966. № 8.)

No comments:

Post a Comment