01/09/2016

„Üks maja on igaühel“

Tarkusepäeva ja septembrikuu luuletus:

ÜKS MAJA ON IGAÜHEL
Ellen Niit

Üks maja on igaühel
mõne sumeda tänava ääres,
mõne väikese väljaku ääres,
mõnel veidike kõrgemal künkal,
või lihtsalt maanteederistil,
või lihtsalt kesk metsi ja nurmi
on igaühel üks maja.

On palliplatski seal kõrval
ning õue peal põõsad ja puud on,
mille vahel on mängitud kula
ja kilgates pilgatud poisse
ja rebitud plikasid patsist.
Ja paar aastat hiljem neidsamu
koolipeo järel oodatud vaikselt
samas puude all, ärevus kurgus.
On igaühel üks maja,
kus aed on ja palliplats kõrval.

Ja platsil seal palli on löödud
ning õpitud võitu ja kaotust
ja õpitud hindama sõprust
ja käevarre täpsust ja jõudu.
Ning kõiki neid oskusi suuri
on mõneski tõsises mängus
hiljem hädasti tarvis tulnud.

On klassitubagi kõigil
vana pirnipuu varjuga aknais,
või ka vaatega väljaku poole,
kus kilksumas, kõlksumas tänav.
Nii mõnigi tõsine tarkus
seal klassitoas sai meile selgeks.
Meil kõikidel kuskil üks klass on.

On mitmesse raskesse tundi
aeg veel meile helistand kella
ja mõneski rängas kontrolltöös
me oskus on proovile pandud.
Seal teisiti, teisiti oli
kui tahvli ees tuttavas klassis.
Vaid kahed olid needsamad.

Ei tulnud seal loogikat tarvis,
polnud aega seal komasid panna.
Ainult hulgana küsimusmärke
ja miinusemärke, et võtta
lapseunest üks tükike maha,
ja plusse, ja plusse, et liita
kahtlustele üks tükike juurde.

Klassituppa klapplaudade alla,
kooli õlise põranda prakku
maha pudenes kord mõnigi valem,
kõrvust mööda läks mõnigi tarkus.

Elu kibedast algebratunnist
sinna kriimudekirjaga pinki
veel kord valemeid õppima pähe
on nii mõnigi meist tagasi tahtnud.
Nõndasama kui kunagi klassist
kella ootel sai kiputud välja.

Kahest tundmatust tunduvalt rohkem
eluvõrrandis tundmatuid leidub.
Aga hea on, kui vähemalt kahte
kätte leidma on õpitud koolis –
iseennast ja südameausust.

Kui hea, et meil kõikidel kool on,
et meil klass on, kus õppida tuli
elu naljakat alust ja öeldist
ning lihtsa füüsika tarkust.
Seda kõike ka kõrgemas astmes
on ometi, ometi tarvis.
/1963.
Kogust „Maailma pidevus“, Eesti Raamat, Tallinn 1978./

No comments:

Post a Comment