"Hilised võililled"

Erni Krusten
"Hilised võililled"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1958.
Illustreerinud Erik Vaher.

Kuigi selles lastejuttude kogus on ainult 72 lehekülge, on sellesse mahtunud 18 lugu. Erilises vaimustuses ma neist lapsena ei olnud, aga omamoodi toredad olid need küll. Erni Krusten valdas hästi lühidalt kirjutamise kunsti - sestap võib mõnda neist soojatoonilistest lugudest soovitada lastele unejutuks; lugejamäärang oli kooliealiste nooremale astmele.

Loodusesse sõbralikult ja hoolivalt suhtuma õpetasid need  jutukesed  ka. Olgu siis tegu suusaraja äärest lumest leitud siiliga või kassipojaga, kes onu portfellis kitsikuses häälitseb - ikka on lapsed varmad nende eest hoolitsema.

Kui siili ninaots on märg, tuleb talle taskurätt õmmelda, otsustas Killu:

"Kui siil teist korda ärkas, oli Killul ninarätt siili jaoks valmis. Kuid sellest ei olnud kasu, sest siil oli tõrges nagu mõni paha laps, kes ei lase oma nina puhtaks pühkida. Killu katsus seda teha siis, kui siil piima lakkus, aga sellestki ei tulnud midagi välja.

Kui siil magama jäi, jättis Killu ninaräti siili juurde, uskudes, et siil pühib oma nina siis, kui teised seda ei näe. Ent kuigi ta valvas vargsi ja kaua aega, ei juhtunud ta kordagi nägema, et siil oleks oma nina pühkinud."

See ja teised lood, nood vanad varesed ja väsinud hobused, räägud ja tildrid, kutsikad, rebased ja kuked-kanad, kes neis elasid, olid lapsele huvitavad. Ei teagi, kuidas tänapäevased linnalapsed, kes ehk vähe maal on käinud, neid vastu võtavad?

* Erni Krusten (Ernst Krustein; 30. aprill 1900 - 16. juuni 1984) töötas aedniku ja ajakirjanikuna, oli proosa- ja näitekirjanik ning luuletaja. Tema esimene raamat oli lühiproosakogu "Kanarbik" (1927), seejärel ilmus romaan "Mineviku jahil" (1928), millele järgnes rohkelt loomingut.

Siinkirjutajale on tema romaanidest kõige rohkem meeldinud "Nagu piisake meres" (1962), samuti ka tema luuletuste ja miniatuuridekogu "Juka", millest "Tütarlaps linnast" tõenäoliselt kunagi tulevikus kirjutab.