„Cervantes“

Bruno Frank
„Cervantes“
Biograafiline romaan.
Eesti Raamat, Tallinn 1966.
Saksa keelest tõlkinud E. Lukats.
Kaane kujundanud Väino Tõnisson.

Mõne päeva pärast, 23. aprillil, möödub 400 aastat Cervantese surmast.

See elulooromaan on põnev seiklusjutt. Julgen seda soovutada kõigile neile, kes Cervantese  „Don Quijotet“ lugemiseks liiga mahukaks peavad (või kelle maitset on sunduslik koolilugemise kohustus rikkunud), sest Franki romaanis on vaid 215 lehekülge, kuid sellest piisab täiesti, et lasta end kanda vaimuka rüütli looja maailma. Minu ülikooliaastatel oli Franki käsitlus värvikas lisa professor Villem Alttoa väliskirjanduse loengutele.

Pilt „Cervantese" eestikeelsest väljaandest.

Juba üksnes Franki romaani peatükkide pealkirjad annavad aimu, kui kirju ja mõrkjas oli Cervantese elutee. Nimetan vaid mõnda: „Veneetslanna“, „Palavik“, „Laevastiku paraad“, „Surnud kuningad“, „Alžiiri linn“, „Kolm reeturit“, „Küla Manchas“, „Verepuhtuse kontrollimine“, „Veider vangimaja“. Siia mahuvad Cervantese siirdumine Rooma, tema sõdurielu ja vangipõlv Alžiiris, vintsutused pärast kodumaale tagasipöördumist, lähem tutvus teatriga ja töö „Don Quijote“ kallal.

Kolm tekstinäidet isuäratamiseks:

„Miguel elas nüüd ainult ühest embusest teiseni. Teda vallutanud õndsus täitis ta südame ja meeled. Temast tulvas sõbralikkust. Ta võinuks kallistada väikest eeslit talumehe kaariku ees. Lõputute jalutuskäikudega läbi Rooma linna püüdis ta oma jõudu taltsutada; hoolimata varitsevaist röövlijõukudest uitas ta kurbnõiduslikul jäätmaal linna ümbruses. See, kes talle käe ulatas, tundis käesurumise elektrivoolu.“

„Ta polnud harjunud ennast jälgima, kuid seda oli ta märganud, et väikesed ebameeldivused teda kergemini riivasid kui suured. Mingi pahandus, pisike ebaõnn või solvang võisid teda päevade viisi vaevata. Ent kui teda tabas saatuselöök, mingi õnnetus, võttis ta vapralt selle vastu, leppis olukorraga ja oli rahulik. Ta ei lõpeta mitte oma elupäevi Alžiiris ahelais, ta tõotas seda enesele, ta oli selles kindel.“

„Veel helendas taevas nõrgalt Triana kohal. Cervantes nägi oma rüütlit, tohutu suurt ja kõhna, edasi ratsutavat, aina mingile kumale vastu, läbi ruumi ja aastasadade – ta hobusekronu kabjad komistasid Hispaania maapinnal, ent mehe õilis ja naeruväärne pea oli üsna tähtede lähedal.“

* Cervantes – don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 – 23. aprill 1616) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on „Don Quijote“, mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa romaaniks ja mis oli kavandatud moesolevate rüütliromaanide paroodiaks.

* Bruno Frank (13. juuni 1887 – 20. juuni 1945) oli saksa kirjanik, kes 1933. a emigreerus Austriasse, seejärel Inglismaale ja Kaliforniasse. „Cervantese“ kirjutas ta 1934. a.

Bruno Frank „Cervantes. Ein Roman“. Amsterdam: Querido Verlag, 1934.