"Kuldrõngastega haug"

Nikolai Assanov, Klara Larionova
"Kuldrõngastega haug"
Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1956.
Vene keelest tõlkinud Ethel Aesma.
Illustreerinud Väino Tõnisson.

Praeguseks unustusehõlma vajunud raamat, mida Venemaalgi meenutavad vaid üksikud kalameeste foorumites kirjutajad, kes seda lapsena lugesid ja uduselt mäletavad, et vist on jama, aga lugedes tundus hästi põnevana. Ka selle autorid on oma nõukogulike teostega unustusse langenud.

Poistele see jutustus ilmselt siiski meeldis väga. Poistest see oligi ja vanast kavalast kalast. Tööstuskoolis õppiv Petja sai vanemalt vennalt kingituseks spinningu ja õppis seda koos sõbra Sašaga korralikult kasutama. Mõlemad olid kalapüügist väga huvitunud ja käisid professor Iljinski tasuta loengul NSV Liidu kalarikkustest. Muu hulgas rääkis professor kalade märgistamisest.

Petjat huvitas väga - õigupoolest sai sellest talle kinnisidee -, kas Peeter I ka kalu märgistas. Bukinistide käest ostis ta vana gravüüri, millel tema meelest oli Peeter I just selle tegevusega ametis. Oma mõttega suutis ta nakatada ka professorit, kes poisid külla kutsus...

Kalapüügi poeetilised kirjeldused ja kalameeste hingeelu on selle raamatu kõige paremini kirjutatud leheküljed.  Näiteks õigest näkkamisest:

"Hea kalamees tuleb väljavalitud kohta juba ehavalguses. Ta ütleb alati, et see on õige näkkamise aeg. Kuid mine tema lõkke juurde siis, kui hämardub, ja küsi, kuidas saak oli, siis ta vastab, et kala veel ei võtnudki, tõeline kalaõnn tuleb hommikul. Mine tema juurde südapäeval, kui kala puhkab, ja küsi, kuidas hommikul näkkas, siis vastab hea kalamees kohe, et veel ei võtnud, paras aeg näkkamiseks on just õhtu eel. Ja ära mõtle, et kalamees oma saaki varjab. Tal pole ämbris tõepoolest ühtegi kala. Kuid see teda ei kurvasta - tema juba teab, et tõeline kalaõnn on veel ees..."

Ühel järvel tegutseb haug-pardivaras. Poisid kavatsevad selle kinni püüda. Selgub, et järvel on ka veevaim, suur haug kuldrõngastega...

Aga siinkohal jätan ma selle kalamehejutu ümberjutustamise pooleli, lisan vaid, et poisid mõtlesid välja ka havimärgistamise ajaloo, mille professor küll hiljem kummutas.

Raamat ise on aga kirjutatud tõeliselt nõukogulikus talupoegade, tööliste ja intelligentsi ühistegevuse vaimus ja sellisena kirjanduslikult üsna nõrk.

* Nikolai Assanov (2. /15./ dets 1906 - 15. märts 1974) oli vene kirjanik ja luuletaja. Pärit Uurali mäestiku kaugest külast, kirjutamist alustas 1927. a.

* Klara Larionova oli Klara Kloss-Assanova (sünd 1909) pseudonüüm.

Николай Асанов и Клара Ларионова "Щука с золотыми сережками". Повесть (1952).