tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post6195140475039260777..comments2023-09-01T16:30:18.551+03:00Comments on Tütarlaps linnast: "Lugu ühest meeskonnast"Linda Järvehttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.comBlogger2125tag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-53217426144242664942014-02-08T13:24:59.819+02:002014-02-08T13:24:59.819+02:00Aitäh, anonüümne, sisuka kommentaari eest. On küll...Aitäh, anonüümne, sisuka kommentaari eest. On küll niisugune peatükk, väga soojasõnaline: <br />"Me peame mõlemad valvama, et Peetriga niisugust asja ei juhtuks," ütles Anete Koemets tungivalt ja pani oma kuuma peo teise süles kokkupõimitud kätele. Ta häälest kõlas soojus ja otsekui hirm, et nende Peeter võib äkki haigeks jääda.<br />"Jah... seda peab küll...", kostis Peetri Linda Järvehttps://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-267397602037706873.post-42969601523533419682014-02-07T18:22:05.970+02:002014-02-07T18:22:05.970+02:00Seal oli minu meelest ka peatükk "Neile mõlem...Seal oli minu meelest ka peatükk "Neile mõlemale on Peeter kallis" ja juttu sellest, kuidas õpetaja hellalt mõtleb Peetrile ja tema pärast muretseb. Just selle koha tõttu ütlen ma sageli oma tööl lastele (ja vahel vanematelegi), et nad on ju minu lapsed ka. Lapsed naeravad, aga saavad aru, et tädi psühholoog tõesti muretseb nende pärast ja kurvastab, kui neil pahasti läheb.Anonymousnoreply@blogger.com